20.01.09

Nüüd me alles räägime Preedist

Kuna ma alles täna teadvustasin endale Preedi mõisa kaardi olemasolu 19. sajandi teisest poolest (rekvisiite vt. Nahkanui kaardigaleriist), siis hakkasin otsast peale, mis, kus, millal. Täit selgust ei saanud ka seegi kord, eriti rootsiaegse kaardiga, kas kompassinõel on tõesti kõverasti näidanud või niivõrd suvalt joonestatud või tõesti kõik nii palju muutunud, aga vaatame edasi järk-järgult (aitäh kunagisele kohalikule Siretile, kes kommenteeris siin):

Kõigepealt võtsin aerofoto maaametist ja tõmbasin sellele peale skemaatilise kaardi (samast), näha on palju varemeid konkreetsete kastidena, mis revisjoni käigus ju siis hoonena püsti seisid, tähistatud on ka Preedi "Kavaleride maja" (niikaua, kui keegi paremat või ajaloolist nime ei ütle, seest värvitu, endisest peahoonest E).

Nüüd sobitasin skemaatilise kaardi peale 19. sajandi oma, mis tavaliselt kattuvad praegustega ideaalselt. Tõesti, jõgi asub teise koha peal. Klapib Kavaleride maja, T kujuline majandushoone, keeruka kujuga majandushoone, säilinud on nurk ilmsest karjakastellist.

Siin 19. sajandi kaart aerofotoga üldisemalt:


Juba paikas 19. sajandi kaardile hakkasin sobitama rootsiaegset, sellest sai kaks varianti, nüüd on vähemalt jõgi paigas, kui see just kahesaja aastaga asukohta pole muutnud (17.-19. saj), üldiselt klapib vähe:

Kui ma nüüd 19. saj kaardi nähtamatuks tegin, et rootsiaegne otse aerole hüppas, olid asjad veel rohkem paigast ära, sobitasin aeroga järgeva variandi, kompass on otse, aed läheb hästi kokku, muu on ikkagi kaheldav.

2 kommentaari:

Hongmees ütles ...

Väga hea! Kiidusõnad nutika lähenemise eest!

Sain aru, et esmalt sobitasid 19. sajandi II poole kaardi tänapäevasele ja seejärel 18. sajandi alguse oma 19. sajandi omale. Sest esimestel saab lukustada praguse talli ning järgmisel juba mõisahoone. Nii oleks otsekui järjepidevus leitud.

Ega vist siin suuri vastuväiteid kellelgi olla saagi! Ainus mis mind härima jäi on see, et ülaltoodud süsteemi järgi nihkub mõisahoone liigselt lõunasse. Sest kui vaadata 18. sajandi kaarti laotatuna aerofotole, on näha, et mõisahoone on oma vundamendilt ära. Mida ma järeldan? Kas endiselt seda, et tegemist on kartograafi tahtliku/tahtmatu veaga või on mõisahoone asukoht siiski paari aastasaja jooksul muutunud!?

Vaatan praegu neid kaarte ja ei mõista üht. Nimelt näikse 19. sajandi kaardil loodesse ehk Vahukülla minev tee klappivat. Teekoht klapib ka kui võrrelda 18. sajandi kaarti 19. sajandi kaardiga. Aga kui 18. sajandi kaart panna aerofotole, nihkuvad nad paigast? Kas esimesel võrdlusel (aero + 19. saj) Sa seda teed ei võrdle?

Põhimõtteline küsimus on ka see kuidas aero + 18. sajandi kaardil asetseb viinavabrik jões? Samas kui 18. + 19. sajand omavahel võrrelduna paigutavad viinavabriku kenasti kuivale.

Mulle tundub, et ma saan millesti valesti aru.

Hongmees ütles ...

Selle viimase kaardi oled Sa ikkagi käe järgi peale pannud, mitte nii nagu arvasin. Mõisahoone nurk on vale, kui võtta arvesse olemasolev vundament.