Praeguseks on tööhobuste talli avariikonserveerimine lõppenud, põhjapoolne sein on saanud omale selga rohelise koormakatte, lõunapoolne variseb minu ennustuse järgi osaliselt kevadeks kokku, juhul kui see nii ei lähe, tõmmatakse see maha, kalle on lihtsalt niivõrd võimas, et seisma seda seina enam ei saa, alumisel pildil kinnimüüritud uks, milles kinnimüüritud aken - sulade ja külmetustega on pragu ukse kohal järjest suuremaks veninud:
Eile sattusin peale mõõdistajate meeskonnale, kes minu poolt registreeritud avariiolukorda mätsima olid saadetud, nimelt laseb peahoone lõunaseina katusekelbaosa sisse vett, no ütleme, et mitte vähe, pilbaste peale pandud papjas meterjal ei pea enam ammu sademeid. Vesi jookseb kahe korruse saalide vahelagede peale, mis on juba kaussi vajunud, muutunud ohtlikuks. Vahelaed vahelagedeks, aga katust hoidvad palkkonstruktsioonid, mis käsitsi neljakandiliseks tahutud, tähistatud rooma numbritega, riknemise korral tähendavat suuremat kadu - nende süsteem katuse all on tihe, keeruline.
Kevade poole on planeeritud peahoone renoveerimise alustamine, mõned tööd peaksid juba lähinädatel käima minema, seal hulgas ka pargi hooldus, kui muidugi koormakatte kelba peale esialgu saab. Remondibrigaadi mehed pidid olema (eba)meeldivalt üllatunud, sest nende põgusal visiidil mõisa juurde sattus mõõdistamisele peale veel lisaks minule ka minu naabrimees, kes oli erinevalt minust mitte piima toomas vaid niisama väiksel ringil (rekka peal hetkel tööd ei olnud), juhtuks ka nii mõne päti või halli arheoloogi parasjagu mõisas viibides...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar