Viskasin Valdo oletatavate muistsete aastaringsete teede kaardi peale Tõnu Raidi retrospektiivsele kaardi raamatust "Eesti teedevõrgu kujunemine", üllatuseks kattusid paljud rajad, Raid on olnud konservatiivsem. Kesk-Eesti on koht, mis võib meeldida või siis jälle mitte, eriti, kui pendeldad Tln-Trt vahet. Valdo on siinkandis suurema töö ära teinud. Punased jooned Raidi, sinised Prausti omad.
04.06.09
Tõnu Raid vs Valdo Praust
Viskasin Valdo oletatavate muistsete aastaringsete teede kaardi peale Tõnu Raidi retrospektiivsele kaardi raamatust "Eesti teedevõrgu kujunemine", üllatuseks kattusid paljud rajad, Raid on olnud konservatiivsem. Kesk-Eesti on koht, mis võib meeldida või siis jälle mitte, eriti, kui pendeldad Tln-Trt vahet. Valdo on siinkandis suurema töö ära teinud. Punased jooned Raidi, sinised Prausti omad.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Aga minu ja hr Raidi ei saagi olla palju erimeelsusi, sest me kasutame ju samu allikaid.
Kohtades, kus punane joon on ja sinist pole (st hr Raidil tee on ja minul pole), olen mina lugenud tee kohalikuks teeks ja pole peale märkinud. Kus sinune joon on ja punast pole, on jälle vastupidi.
Kus jooned ei kattu, on enamjaolt tegemist kaardiprojektsioonide erinevusega. Lisaks veel küll ka mõned kohad, kus minul on hr Raidi pakutud trassi kulgemise osas erimeelsused:
1. Koluvere-Riisipere tee ei ole minu andmetel kulgenud üle praeguse Lääne-Risti. Ma usun, et keskaegne-muinasaegne trass on läinud üle Maidla-Sooniste.
2. Ma ei usu, et varakeskaegne Lihula-Pärnu kulges otse, Kalli ja Ahaste vahel kahe soo vahelt läbi. Pigem usun, et ta käis sinka-vinka üle Mihkli kihelkonnakiriku ja Koonga piiskopimõisa Rindali peale.
3. Alavere-Vetla-Lehtmetsa otsesihis keskajal teed ei olnud - Soootsa soosilda Alavere taga polnud veel tehtud. Keskaegne tee kulges Alaverest üle Mõisaaseme Voose peale ja sealt üle Saia koolmekoha, jõudes Kreo juures praegusele trassile.
4. Kiviloo-Tallinna teel ei olnud keskajal olemas otselõiku Pajupea peale üle soise äärega Leivajõe Jüri suunas. Üks põhitee läks tollal Aruküla juurest üle Kivitammi Saha peale ja sealt üle Nehatu Väole, teine üle Kulli ja Lagedi. Hr Raidil pole neid miskipärast märgitud.
5. Kummalised on hr Raidil Rakvere juures olevad järsud jõnksud. Usun, et tollal oli olemas nii otsetee üle Haljala Põdruse peale kui ka läbi Rakvere ja Mäeküla Sämi sillaületuskohale. Selliseid "tagasipöördeid", nagu oin hr Raidi kaardil, ma ei usu.
Muidugi pean möönma, et minu kaart on tehtud ülikiiruga ja kahtlasel topograafilisel alusel - peaksin sellega rohkem vaeva nägema. Kunagi ehk ka teen.
Postita kommentaar