Triigi Wald ei taha olla Triigi
Triigi vald Harjumaal sai oma praeguse nime 1917. aastal, mil Tsaar Aleksander 8 auks antud Aleksandri nimi vahetati Triigi vastu, mis vallanõukogu enamuse arvates paistis olevat endiselt parem. Triigi on mõisa nimi, mis asub valla keskel, vallamaja lähedal. Nimi on tulnud mõisa ühe endise omaniku von Strycki nimest, kellele mõis kuulus enam kui 200 aasta eest.
Nüüd on valla juhtivais ringkonnis tekkinud sallimatus selle saksapärase nime vastu, mille kandja on olnud omal ajal rahva orjastaja ega pole pälvinud kuidagi, et tema nimega austatakse vaba Eesti valda. Loodetakse leida vallale uus eestipärane ja eestikõlalisem nimi.
Uutest nimetustest on siiani üles kerkinud järgmised: Raawa, Lindjärve, Lindja, Paunküla, Kiruwere, Rahkjärwe, Kalmu, Avila.
Vallavolikogu on nime küsimust arutanud juba kaks korda, kuid pole leidnud võimaliku olevat selles asjas otsust teha. Tahetakse nime valikul ära kuulata professor M. J. Eiseni, Akadeemilise Emakeele Seltsi, Eesti kirjanduse Seltsi ja teiste autoriteetsete isikute ja asutuste arvamused. Siiani pole neid arvamusi saabunud ja valla tegelased vaidlevad praegu ägedasti selle üle, kas jääb Raawa, Paunküla või Lindjärve.
Triiklane.
Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia, Tartu Postimees 20. sept. 1930
09.06.09
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Ei näe väga sügavat mõtet sellisel arutelul! Ja mis puutuvad siia veel kõik need akadeemikud? See on nagu sõna "neeger" kasutamine eesti keeles. Kuni probleemi kunstliku tõstatamiseni puudus selles igasugune negatiivne alatoon. Nimedele annavad tähendusi ikka inimesed ise ja kui keegi tahab näha Triigi taga kurja ja õelat mõisahärrat, siis nii see on. Arvan, et enamik valla rahvast ei teagi kust see nimi pärit on ja kasutavad seda ilma igasuguse alatoonita. Jõudu Triigi vallavalitsusele! Pole teil seal vististi millegi muuga tegeleda.
Mu esialgne pealkiri artiklile oli "Triigi Wald ei taha olla Triigi (no on lambad)". Ja mis juhtus lõpuks - Triigi muudeti Kõuks ehk sai endale sellesama rõhujate kantsi saksapärase nime (hof Kau), kuigi Kõu oli ka muinasküla.
Kusjuures ma ei saagi päris hästi aru, kas tegu on Hongmehe tavapärase terava huumoriga, või küttis artikkel teda nii üles, et ei pannud loo viidet postituse lõpus tähele ;)
Ei pannud viidet tähele jah. Võiks ju olla kivi minu kapsaaeda aga arvestades, millise jamaga meil poliitikud ja poliitikuhakatised tegelevad, võib seda päevakajalise kriitikana võtta ning teistele sarnastele olukordadele üle kanda. :)
See oli hästi seatud lõks jah.
Täiesti päevakohane uudis tundus.
Kahtlust äratas see, et M.J.Eiseni käest saaks kommentaari vaid
teispoolsusest.
Samas ei oleks see ka probleem, sest appi ruttaks Nõia-Nastja..
Postita kommentaar