Viimati Paunkülas käies, kui viisin musketäri postkasti Mari Aljase magistritöö "Kose KHK koolivõrgu tekkest, retsenseerinud Lembit Andresen", leidsin stendilt järgmise kuulutuse:
See on väga lahe projekt ning üle Harjumaa, miks mitte üle Eesti- ja Liivimaa tähtis koht, Korteni maja asukoht:
Panen siinkohal üles ka ühe protokolli, Paunküla seltsi koosolekult, kus oli arutlusel kaardiprojekt:
Rõõsa küla on ka väga äge ja tegijaid inimesi ning kohti täis, see on öökulli öömaja:
Lindjärve tagune raba:
Üldiselt oli paras üllatus lugeda kergema uuriva ajakirjanduse zanris postitust pikka aega vaikuses olnud Alansi veebist, kus selgus, et alates 2007. aastast tegutseb Kiruveres külaselts.
Ootan Kõue valla külade päeva, kus iga selts saab ennast püünel tutvustada ja upitada, tõesti on Paunküla seltsi külasid ümbritsev kerge pimedusega kaetud, et sellised asjad teada ei ole, võibolla isegi Paunküla külade seltsile endale. Kes teab.
Peistin siia järjekordselt valla seltsitegevust selgitava kaardi, peatselt hakkan värvi valima Kiruvere küla jaoks, kus külaselts vaikselt tegutseb. Paunküla koosolekul tuli jutuks ka võimalike valgete, ehk koomas külade liitmine sealse arenduspiirkonnaga. Vanamõisas pidi olema inimesi, kes on küla äratamisest huvitatud ja soovivad Paunkülaga liituda, Kõrvenurgas olevat asi nutusem. Põnevad arengud igal juhul. Ripakil külade pärast võib minna võitluseks, eriti ohtlik külaarenduspiirkond on sinisega värvitud, Kõue külade selts.
3 kommentaari:
Hei, Alansi veebi vaikus oli tingitud sellest, et ma olin rahvatantsurühma ja Kose kammerkooriga Rootsis Ojamaal nädalakese ja mul ei ole seni õnnestunud teisi kirjutajaid värvata :)
Kiruvere oli üllatus küll, päris suur avapauk senisele põradaalusele tegutsemisele. Üllatav, et KRM-s toimunud seltsingute päeval ei olnud Kiruvere külaseltsist kippu ega kõppu, sest pr Saulep ju tutvustas nende seltside tegemisi, keda kohal ei olnud.
Äkki on projekt töös ilma valla omaosaluseta, siis ei ole vaja valda pimendamises süüdistada.
Kuidas üldse külaseltsidega lood on, külavanemaga on selge - külarahvas valib, vaeneke esindab ja arendab siis, seltsiga aga - kui palju rahva toetus peab seal taga olema, et tegutseda, kas on nii, et lood külaseltsi ja hakkad tegutsema või kuidas? Habajal ju tegutseb imho külarahvast sõltumata, nt. külad nähtavaks II, milles ajatakse üle valla asja? Kas samamoodi saab ka teha külaseltsiga projekti, et ei aja hoopis oma külarahva rida?
Head küsimused :) Teoorias on asi selge: külavanem esindab külarahvast, külaselts aga esindab külaseltsi vaid liikmeid. Habajal tõesti mõniteist liiget, kellest enamik ei olegi Habaja inimesed. Ma arvan, et kes iganes võivad asutada külaseltsi, MTÜ asutamiseks piisab vist isegi kahest inimesest. Kui nende tegevus on küla huvides, siis andku aga tuld. Eks vald siis selliste seltside puhul omaosaluste puhul peab samuti kaaluma ja hindama, kas on ikka ühiskondlik huvi, mida projekt teenib. On ju külasid, kus lausa mitu seltsi, nt Tuhalaane küla Viljandimaal, sel aastal lausa 2009.a tublima küla nominent, seal oli vähemalt kaks külaseltsi, mõlemad väga aktiivsed. Jama tuleb aga siis, kui külaseltsi tegevus ei vasta küla enamiku huvidele. Kelvingi külas jõudis mänguväljaku ehitamise plaan isegi kohtusse, sest mõned härrad-daamed arvasid, et laste kisa segab nende idülli mererannal :) http://www.postimees.ee/200505/esileht/siseuudised/166472.php
Postita kommentaar