Ajaveebide postituste zanr soo- ja rabaületuste kirjeldustest, saartel asuvatest talukohtadest on saavutanud omamoodi täiuse Orrisaare ja Nahkanui lehekülgedel, antud nädalavahetusel läbitud teelõik võib olla aga tuhat aastat tagasi kõige tähtsam ja liiklustihedam - asus see Eesti- ja Liivimaa piiril, praeguse Järva- ja Raplamaa vahel, selle tee patrullimiseks on püstitastud Paide linn, seda mööda käidi Keavast, Varbolalt ja Lohust Tarbatusse ja Pihkva.
Peale põhjasõda jäi aga teelõik unustusse, polnud enam käijaid ega põhjust käia. Siiski, Schmidti kaardil on Rumbi-Piiumetsa lõik märgitud, see on rajana peal isegi tänapäevastel detailkaaridel.
Rännakut alustasime Raplamaa poolt, Rumbil on taastatud kärgkasttehnikas sild, kus jõe keskel asuv omamoodi palkmajake on täidetud kividega, toestamaks jämedaid palke:
Rumbi talukoht, kõrtsi koht on eemal:
Kui õige teeots üles leida, võib näha unustusse vajunud teed kenasti sihina metsa sees:
Madalamad alad on prügitatud okstega, palkidega, teetamm on hästi näha ja säilunud:
Piiumetsa pool läheb tee võsaseks, Riiali kahest võimsast talukohast on ühel olemas majaase:
Antud teelõik on tõhusaks teelühenduseks (shortcut) kesk-Eestis matkates, ootan, et tõsisemad jalgrattamatkajad viimistlevad võssa kasvanud kohti matseetadega. Läbin antud trassi kindlasti veel järgmisel hooajal.
4 kommentaari:
Palun, kas sa saaksid selle esimese pildi suuremana üles panna?
Kagutee slaidid on siin:
http://soomets.blogspot.com/2009/05/valdo-praust-rokkis-vaatsa.html
kogemata on kaart ennast väiksemaks skeilind.
Kui pöörata Paluküla-Kädva-Vahastu teelt Sonni-Käru teele siis u. 1 km pärast teeharul väikese künka otsas paistab kaugele uhke häärber, mis osutub oskuslikult maskeeritud kahekordseks paraadnatega silikaatbarakiks.
Ühtegi inimasustusele viitvaid silte seal ei ole, vaid ühelt elektrikapilt võib lugeda SONNIMÕISA.
Ka Schmidti kolletanud kaart näitab seal suuremat eluolu ..
See kahekordne on võimas ja kena hoone.
Postita kommentaar