Tugevused.
Tegelikult on kooli ainus väärtus traditsioon. Kui mingi koha peal on (alg)haridust sada aastat jagatud, ju siis on väärt koht olnud - kriisid ja rasked ajad üle elanud, kokku hoidnud ja ots-otsaga kokku tulnud. Seda suurem on kooli väärtus siis, kui see on samas majas tegutsenud, nagu Harmi kool - varsti juba sada aastat. Veel suurem väärtus on koolimajal siis, kui see näeb välja, nagu peale ümberehitust eelmise vabariigi ajal - järelikult hästi projekteeritud ja remonditud, lollikindla ökoloogilise lahendusena, aukartustäratavalt väikeste hoolduskuludega.
Nõrkused.
Kool on oma piirkonna peegeldus ja keskus - mida aeg tagasi, seda tihedam oli koolivõrgustik - meenutame, et mõisavaldade ajal, 19. saj lõpul, pidi iga mõisa piirkond oma kooli avama, mis paljudele valdadele üle jõu käis, lisaks ei jagunud iga piirkonna peale piisavalt õpilasi ja õpetajaid, mis hariduse kvaliteeti alandas. Koolid ühinesid ning neid koliti kokku vastavalt vabadele hoonete(osade)le koolipidamisest huvitatud külade piires ning nende vahel. Olgu siinkohal külade koostöö näitena mainitud lühiajaliselt tegutsenud Vonka kooli, mis asus üksikul rabadevahelisel lagendikul Virla, Aela ja Kadja külade vahel. Vonka kool lõpetas tegevuse, kui paariteistkümne kilomeetri kaugusel Kõu külas avati 1905. moodne ministeeriumikool - ümbruskonna pisikoolide aeg oli sellega läbi.
Fotol Vonka koolikoht - praegune sigadepassimiskoht.
Kui mingi piirkond elanikest lootusetult tühjaks jookseb, tuleb lõpuks sulgeda ka kool. Samas, kui suletakse kool, ei tule sinna piirkonda ka noori inimesi juurde elama - seega nõiaring.
Allakirjutaja andmetel on viimasel neljal aastal kolinud Kõue, Triigi ja Paunaste külla 10 last peredega (lisaks olemasolevatele), juurde on sündinud 5 last - polegi väga väiksed arvud väikekülade jaoks, paraku on vald jagatud piirkondadeks, mis jagavad laste kooli- ja lasteaiakohti niiviisi, et need lapsed ei oleks mahtunud Habaja lasteaeda (Harmi piirkonna lasteaed) ning koolibussi kasutades saab neid viia vaid Ardu kooli. Kui nüüd mõelda, et üks laps käib juba Ardu lasteaias või koolis on teise panek Harmi (Habajale) väga ebamugav. Valla kaks piirkonda on eraldatud (valimispiirkonnad), kuigi on kummaline, et näiteks Triigilt tuleb viia lapsi nelja küla kaugusele Ardusse läbi Tartu maantee lõigu (koolibussiga), kuigi naaberkülas Harmis tegutseb kool (kuhu koolibussiga ei saa). Ehk siin on tunda ka vallakeskuse Ardu ranget kätt.
Võimalused.
Mainitud kaks piirkonda võivad saada värskendatud piirid peale uue Tartu maantee valmimist - võib tekkida uus jaotus - siin- ja sealpool maanteed. Ardu jääb sinnapoole, ehk saab siis suuremaks väärtuseks lapse koolisaatmine mööda väikseid teid, ligidale külla. Maantee avab võimaluse ka suur-Harjumaa pealetungiks uute elurajoonide ja töökohtadega, äkki tilgub midagi ka Habaja kanti, äkki ei viida kõiki uusi võimalikke lapsi Kosele ja Tallinna.
Enamus Harmi õpilastest elavad Habajal, läbiviidud küsitluse käigus nimetasid nad oma koduküla igavaks, üritustevaeseks. Siin võib olla Habaja võimalus - külana ja kodanikena ärgata, suuta läbi viia rahvast liitvaid üritusi ja olemisi. Eks olegi seal palju tehtud, aga kaasamine kui fenomen vajab lõpmatult avastamist. Bensiinijaama, pangaautomaati, ujulat lähiajal kindlasti Habajale ei tule, küll aga saaks piirkond omale kodanikualgatuse korras ja lastevanemate eestvedamisel lisaväärtust luua.
Ardus on tekkinud noorteühendus, mis korraldab vallaüleseid üritusi ka Äksis, äkki leidub järgijaid.
Ohud.
Ma ei suuda naaberkoole konkurentideks nimetada. Valla poliitika on tuua võimalikult palju lapsi Ardusse, Habajal viiakse lapsi järjest varem Kosele kooli, et harjuks suurema koha- ja kooliga. Kuidas on lood Habaja piirkonna iibega? Need on reaalsed trendid, mis kujundavad piirkonna homse päeva. Kui palju on iga Harmi lapsevanem ja vilistlane nõus oma ressursse kooli edasikestmiseks kulutama? Triigi algkooli sulgedes 1975. aastal töötas koolis kaks õpetajat, õpilasi oli tosinkond - need on sulgemiseelsed arvud ka tänapäeva maakoolides. Õpilaste arv võib väheneda laviinina. Oluline on mingi üldisem argument terve piirkonna eluspüsimiseks, eneseusuks - et siin on hea elada ja kodu ligidal õppida. Seda tunnet tuleb luua.
8 kommentaari:
Tänud selle arvamusloo eest! Avaldasid selle mõtiskluse väga õigel ajal, järgmisel nädalal kogunebki tõenäoliselt Harmi kooli juurde loodud sihtasutus, et mõelda suurtest ja väikestest tegudest kooli edasikestmiseks :)
Huvitavad olid ka mõtisklused koolide teeninduspiirkondadest. Olles selle "surematu" komisjoni liige, mis aasta tagasi ellu kutsuti, siis sai ka ise koostatud valla kaart, kus iga küla peale oli märgitud kooliealiste ja eelkooliealiste laste arv, mõttega, et kahe kooli säilimise nimel tuleks (kasvõi ajutiselt) joonistada koolide teeninduspiirkondade jooned teisiti. Kõue-Triigi lapsed saaksid ju turvaliselt rattagagi Harmis käia (rattahooajal), ilma ohtlikule Tln-Trt mnt-le sattumata.
Meenub, et väga raske oli õigeid arve saada. Otsisime Andrusega internetist ja mingitest haridusalastest infosüsteemidest. Vallaametnikelt sai ka neid andmeid nõutud, aga ma ei mäletagi enam, kas ma need lõpuks ka sain või mitte. Sai nõutud ka neid andmeid, mis need kulud siis täpselt on. Õpside palgafond tuleb ju riigilt, kui valda häiris vaid suur küttekulu - jumala eest, lapsevanemad ja vilistlased kannaks ka ise need puud kokku. Asjaga seotud (Ardu valla) vallaametnike jaoks näis asi olevat otsustatud - igast lausest kostis läbi attitude - milleks meile kaks lasteaeda, kaks kooli ja kaks raamatukogu.
Olen aru saanud, et nüüd uuesti käivitunud diskussiooni ajendas väga väike iive - Harmi teeninduspiirkonda sündis 2008.a 2 last ning 2009.a samuti vaid 2 last.
Näed sa siis, mida kõike Ardu valla kohta teada ei saa, nagu paisu tagant. Ootaks kaasarääkimist ka teistelt asjast huvitunutelt, enne kui hilja.
See piirkonna jagamine mulle ei meeldi mitte üldse, et Ardu- paunküla on üks piirkond ja Habaja/harmi teine piirkond. Meil oma kandid.
Ardu kant- magala
Paunküla kant
Kõue kant
Habaja kant
Ja kui rääkida habaja/Harmi noortest, siis olen ma pakkunud juba neile kaks korda 4H võimalust, et teha oma noorteklubi ja hakake ka tasapisi tegutsema.
Ega see ei tähenda, et ma elan ardu kandis, et ma siis ei aita neil oma klubi käima saada.
Veel ägedam oleks kui paneme kaks kooli kinni ja avame ühe suure kooli keset valda-- noh see on minu mingisugune naljakas fantaasia.
Siis ehk rahuneb see Kandi värk ka ära ja ei ole seda lastevedamist ühest külast teise.
Veidi arusaamatuks jääb mulle Ardu nimetamine "magalaks" - seal on ju valla keskus paljude töökohtadega, korralik kool-lasteaed, valitsus. Paljud käivad ju sinna tööle ka.
Veel 50 aastat tagasi oli Kõue-Triigi vallas 4 kanti, igaühel oma kool: Ardu, Paunküla, Triigi, Habaja - kuna väikekoolid tasuvad ennast elu muutudes järjest vähem ära, suleti Triigi ja Paunküla, suunates õpilased mujale.
Ardusse kolis vallavalitsus ca. 30 aastat tagasi, enne seda oli Ardu küla perifeeria, valla loogiline-füüsiline keskus asus enne seda Raval, veel enne seda Kõuel. Ilmselt ei tasuks ära Kõue-Triigi külas nii suur arendus, et koolid sinna kokku koliksid, ei leiaks toetuspinda. Minumeelest mida rohkem koole, seda parem. Paar aastat tagasi räägiti Pajamäe saunas isegi Kõue Rahva Majas võimalikust kohalike lastevanemate peetavast kodukoolist (ühisel jõul tugevam, kui eraldi koduõpe), see isegi eksisteerib ringide näol, ehk midagi veel lisandub.
Ardu4h on vägev suunanäitaja kohalikus noorteliikumises olnud, eks Habaja omad õpivad ka vaikselt.
Minu ideaal oleks kui Habaja piirkonna noored saaksid ka oma noorteklubi valmis.
Kuna hetkeseisuga pole üldse loota KOV'IST mingisugust noorsootöötajat või noortekeskuse juhatajat/id.. See on kurb.
Ja eks me kõik teeme neid asju omast ajast ja vabast tahtest.
Mina seda kandivärki küll ei pelgaks. Ikka ju tavatsetakse end identifitseerida endale lähima ja ka teistele tuntuma objektiga, olgu ta siis meil siin habaja või tallinna omadel kristiine keskuse kant. Jama on siis majas, kui need kandid teineteisega vastanduvad.
Ma kasutaks ka juhust ja kiidaks Ardu 4H noorteklubi, olen Äksi noortediskodest ainult positiivset kuulnud. Minu teada pole meie valla koolidel omavahel mingit väga sisulist ja eesmärgistatud koostööd, pigem vaadatakse ikka teineteise poole pisut kõõrdi (sry kui nüüd mööda panen, lihtsalt minu subjektiivne mulje). Seda toredam on, et noored sellist koostööd teevad ja end ikka ühtselt Kõue valla noortena tunnevad :)
Ja kui Habaja piirkonnas ei ole momendil oma selget liidrit ja eestvedajat võtta, ehk Ardu 4H-l siinsete noortega koos ühiselt asju ette võttes ühel päeval mõnest neist kasvab selline liider välja, kes juba iseseisvalt asju edasi ajada saaks :)
Kui rahakott on selline, nagu ta vallal on, siis varem või hiljem hakkab jälle peale jutt kahest koolist jne. Lastagu ometi mõlemal koolil rahulikult oma tööd teha. Valla kaks suuremat asutust ongi ju koolid. Kui need ka kinni panna, siis...
Tahtsin tegelikult ainult seda täpsustada, et vald ei ole koolide suhtes kuidagi piirkondadeks jagatud. Koolibussi teekonna osas saavad kõik kaasa rääkida, kui vajadus või häid mõtteid on tekkinud.
Kui üks koolidest kinni panna, on tõesti kaput - Habajalt hakatakse Kosel koolis käima mitte Ardus, kaovad töökohad ja kohalik perspektiiv. Vaikus võtab Habaja üle võimust ja pimedus laotub üle maa...
Vähem töökohti,
vähem inimesi,
vähem haridust,
vähem perspektiivi!
Kas kellegi valimislubadus?
See oleks pretsedent, kui kellegi soovil hakkaks koolibuss teispidi käima. Millist kriitilist massi selle jaoks vaja oleks? Arvan, et kui mõni lapsevanem sellise sooviga valla transpordikomisjoni jutule läheks, vaadataks teda esialgu, kui segast, siis soovitataks tema lapsed bussigraafiku järgi kooli panna. Sealt edasi uuriks komisjon võimalusi ning otsustaks, et see oleks ikkagi keeruline ja teostamatu.
Aga bussi pärast vist keegi oma lapsi Harmisse panemata ei jäta, jätavad need, kelle lapsed käivad juba Ardu lasteaias, kuna Habajale omal ajal lasteaia kohta ei jagunud.
Postita kommentaar