kas Triigil on uus Kotzebue tiib katuse all?
me: terv.
selle nädala lõpuks valavad ehk teise korruse lae
Valdo: selge
me: õudsalt meeldib neile betoon
Valdo: :(
mina oleks puittaladel pannud, Eestimaal jämedaid palke jagub
me: 30x30 yle 10 m talasid on hoov täis
aga need jäävad sarikateks
hea kui katuski betoonist ei tule
Valdo: hehh ;)
me: a 2 korruse 1 sein jääb pseudo fasswerk
seest
Valdo: hoovipoolne?
me: ma ei tea kas kiskalaudu teevad aga mingi plank pluss punane tellis
fassaadipoolne
Valdo: hmmm...
me: hoovipool polnd originaalis teist korrust
Valdo: tean, et originaalis pold, aga Sa oma blogis mainisid, et nad nüüd teevad
me: teevad ikka sinna kus oli
aga nad on katusega hädas
Valdo: jah?
me: kuda uus liitekoht teha
Valdo: mis mõttes?
me: kust uus teine korrus jookseb barokse suure katusega kokku
pole praegu kuhugi kinnitada
Valdo: neelukohad tavalised?
me: aint mõned poolmädad vanad sarikad
Valdo: palju vana katuse sarikaid alles jääb?
me: 100%
Valdo: üsna nukker pilt oli, kui ronisime seal
me: osaliselt lapitud
aga praegu juba roovi all
vahepeal olid aint sarikad püsti
Valdo: oh, paar meistrimeest teevad klambrid
me: kõik kõikus ja tudises
Valdo: ja kinnita kuidas iganes
vanasti muidugi... pandi esiomene abisarikas lamama põhikatuse roovi peale
ja selle otsa paarid, igaüks pikem
olen isegi nii paar katust teinud
me: nojah 5x5 roovi peale nojah
Valdo: kui iga roovi külge kinni, siis peab
kui roovi all ka midagi on
me: seal on suht tühjus
oli nädal tagasi
nyyd ehk midagi tehtud
Valdo: mina olen viimase nädala püüdnud Harju-Jaani mõisatest selgust saada
esmaspäeval räägin ju
me: just
Valdo: eriti huvitav on ajastu enne 1710
Anijal mõisa piltkujutis on Gedhardi kaardi mustandil ja puhtal variandi väga erinev
ei oska seisukohta võtta
kindel on vaid see, et seal juba 1692 mingi kivimaja oli, mis oli vähemalt osalt kahekorruseline
me: Haneioggi Hoff och Någre Desz ill Höörige Byar i Johannis Sochn?
Valdo: jah
neid kaks, mustand ja puhas kaart
ja mõisamaja piltkujutised ei klapi
ja mis selle majaga üldse sai, seda ma ka ei tea
lammutati 18. sajandil materjaliks (varemed)?
praegune hoone on liiga homogeenne
et sisaldaks olulisi osi 17. sajandist
minu silma järgi vaid mõned keldrimüürid
vaatasin neile veel korra pilgu peale peale hiljutist rootsiaegsete materjalide uurimist
Valdo: käisin ka Raasiku mõisa keldrites, niipalju kui neid alles on
hilisklassitsistlik loss (1840ndad) põletati 1905 maha ja ei taastatud
pool soklikorrust on alles
hüljatud ja variseb... tootmishoonete vahel
me: mõned aastad tagasi sealgi käidud
Valdo: osalt varisemisohtlik
püüdsin vaadata pilguga, kas seal midagi on enne 1840ndaid
sest 1690ndatel oli seal kena barokne majake
esmapilgul ei tuvastanud
kui ma seal 1999 käisin, polnud mul 1840ndate maja fotosid ega ettekujutust plaanilahendusest
me: leidsin praegu need 1692-1693 anija häärberite kujutised
1693 mingi lisa katus keskel?
Valdo: üldse... maja kuidagi ilusam ja korrapärasem
kas ilustati kaardi jaoks või oli siis majas endas mingi ümberehitusetapp?
ei tea...
neid piltkujutisi peab uskuma
Maardu mõis neis õieti peal, Pirita kloostri varemed jms
ma mõtlen kui on 2 korstnat, siis on 2, kui kaks korrust, siis on, kui on viil, siis on jne
muidugi on nad skemaatilised
Valdo: ja mis kõige huvitavam... ma oletan, et Sambumäe karjamõis on ehitatud tsistertslaste Puiatu majandusmõisa kohale
mida on esmamainitud 1277
kuid, mis tõenäoliselt oli olemas juba 1224
seal oli selle mungaordu ESIMENE maavaldus Eestis
Valdo: Dünamünde kloostri majandusmõis, nagu tollal öeldi
seal oli nende esimene klooster 1205-1305
siis kolisid nad Padisele
aga Puiatu maavaldus oli neid kaua aega enne Padist käes
Valdo: sealtkaudu kulges 11.-15. sajandil Vooselt Tallinna minev maantee
st nii Tartu kui Rakvere maantee trassid
Sambumäe karjamõisa peahoone on huvitav ehitis
arhailine poolkelphoone
aknad paiknevad korrapäratult
ja keldriavad ka... ei asu akende kohal
päris juures ei käinud... eravalduses, kasutusel tavalise taluelamuna
maastikku vaadates oleks mina munkade nahas sinna omale majandusmõisa teinud
see on muidugi oletus...
Valdo: muide... seal toimus Jüriöö ülestõusu üks olulisemaid lahinguid
orduvendade ja Tallinna piiskopi meeste vahel
Bunge ja Tolli "Brieflades" on sellele viiteid
ja Uku Masing on neid oma raamatus maininud
muidu on see lahing nt unustatud, kui võrrelda Kanavere ja Sõjamäe lahingutega
aga noh... ka Ravila lahing on peaaegu ju unustatud
Valdo: mul on tunne, et kohalike hulgas on vana Tallinna maantee trass üle Puiatu Saha kabeli peale ka unustatud täiesti
samas... on sellest jäänud põlluvaheteed maaparandus alles hiljuti likvideerinud
1978.a. katastikaart neid veel näitab
Valdo: niisugused kummalised avastused ja oletused
me: see saha kabeli tee tuli peterburi ringteele välja?
Valdo: minu oletuste kohaselt
möödus ta Saha mõisast edela poolt
siis kabeli juurest läbi loodesse
siis praegu praeguse Saha-Loo
st läbi praeguse Saha-Loo
ehk linnuvabriku asula
edasi... ma oletan, et Nehatu mõisakoha juures üle Pirita
seal oli koolmekoht
ja vähemalt 15.-16. sajandil juba veski
ja siis otse üle paepealse loo Väo ehk Tondi kõrtsi suunas
kus hiljem Nehatu külakool oli
seal sai ta Jõelähtme teega (alates 16. sajandist Narva maantee) kokku
aga... see jutt kehtib ajastu kohta alates 11.-12. sajandist
nagu me teame, eelnes Iru muinaslinnus Tallinnaöe
Proosa muinaspõllud sellesama tee ääres on nt vanemad
ja ma oletan et see tee ja mitmed külad ka
seepärast oletan, et ajastul, mil Tallinna veel polnud, ei läinud see tee üle Pirita
vaid kulges mööda Pirita vasakut ehk idakallast kuni Iru linnuseni
ma usun 95%, et see teelõik praeguse Perila teeristi juurest kuni Iru linnuseni kulges AD 1000 sealt
sealt edasi kagu poole hakkas ta lahknema
st olid eraldi suvised ja talvised trassid
mis küll Voose kõrtsikoha juures taas kokku said omavahel
Perila kloostrimõis nt asutati millalgi enne 1290ndaid ühte sellisesse lahknemiskohta
see on teine väga kummaline paik
nii looduse kui inimtegevuse poolest
kõrge platoopõld, mille keskel veel mägi... Veskimäeks kutsutakse
Valdo: kohalikud on arvanud, et selle otsas oli veski, millest ka need varemed seal näha
kaardimaterjal seda versiooni ei toeta
veski oli vesiveski... mäe jalamil, edelaservas
kusjuures olematu oja peal... mis kohalikust soost Jõelähtme jõkke läheb
on peal 1690ndate aastate kaardil
ja minu hinnangul oli tegemist ühe vanima vesiveskiga seal piirkonnas
esmamainitud 1286
mil see piirkond kuulus Mihkli kloostrile
kes sinna oma majandusmõisa rajas
Perila mõisa ajalugu loetaksegi seetõttu 1298. aastast
siis on mainitud veskit koos mõisaga
selle juures
Valdo: oletan, et keskaegne kloostri majandusmõis asus veski külje all, hilisema möldri majapidamise ja praeguse Kruusimäe talu kohal
ja mäe otsas võis olla kabel või väike kirik
kirikuasemena on see ka kaitse all
muidugi võib ta olla muinasaegne kalme
aga üks ei välista ka ju teist
õnnetul kombel on mäe (platoo) edelaserv, kuhu ma paigutaksin mõisa ehitised, 1920-30ndatel kruusana ära veetud :(
lisaks veel kolhoosiaegsed silodrenaažid... mida oli ka veerja maapinna juurde kerge rajada
nii et kui seal oli kultuurkihti, siis pöörati see segi :(
jälle paneb mind imestama, miks kohalikud midagi ei tea
Bunge ja Tolli "Briefladel" on ju korralik nimeregister sabas
võta sealt "Pergel" ja vaata, mida kirjutatakse...
Valdo: ja ikkagi ei anna mulle sealne veskikoht rahu
kaasajal imepisike kraav
Valdo: ajalooliselt pisike ojake, mis algas vaid kohalikust väikesest soost
miks just sinna?
Valdo: vaadates 1690ndate kaarti jääb tunne, et seal veskipaisu juures ja soo sees on palju inimtegevust olnud... st palju on tehtud hüdrotehnilisi töid, selleks et veski saaks rajada
Valdo: muidugi... sealne maatükk oli Tallinna Mihkli kloostri esimene suur maavaldus Tallinnast väljas
kas äkki seepärast?
Valdo: nii et jälle üks huvitava ajalooga paik, mis mul seni oli kahe silma vahele jäänud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar