Allakirjutaja lõppeva nädala tippsündmuseks sai mõnetunnine vestlus Kose kihelkonna muinsuskaitsja Ly Renteriga. Detaile, kuidas antud amet oma kombitsate ja volitustega kohati ineennast sööb, julgen avaldada kunagi peale Triigi mõisakompleksi valmimist, aga midagi põrutavat uut kaitse ja minnalaskmise kohta ma ka teada ei saanud. Paljud antud objekti ümberehituse load tulenesid ameti teadmatusest Triigi mõisa kui väga vägeva ja vana paiga kohta, lisaks üldine vilets olukord, mis vajas säilitamist ehk arendamist ja "müüki". Teisest küljest oli Triigi mõisa äriprojekti nii taagaks kui elementaarseks konkurentsieeliseks vajadus teenindada bussitäit turiste, et seda ei tabaks Eivere või Nelja Kunni Hotelli saatus. Rõõmustavaks uudiseks oli jätkuv iganädalane arheoloog Villu Kadaka kohalolu mõisaümbruses, Ly armulisusest tingituna saab vormistatud uurimust aga lugeda alles kunagi peale talve, välitööde lõppu. Leiud hõlmavad nii uusi legoklotse keskajast kui maaaluseid tiikidevahelisi drenaaztorusid, mida tulevikus kuidagi eksponeerida ei saa.
Nüüd aga ehituse hetkeseisust. Katuse neelukohtade disain saab ikkagi olema keeruline - et sademed portikuse nurka alla ei uhaks.
Kotzebue tiiva ja peahoone kontaktpind seestpool - toimib küll.
Muidu on roovitus peal ja istub ilusti. Kui katuserõdusid ei tuleks, saaks juba kivi peale visata.
Roov järgib orginaalset barokk-sarikat.
Edelakülje viimistlusest võib hiljem arvata, et keskaegne osa toetub maakivivundamendile, tegelikult on maakivi kõrgemalgi.
Alustatud on ka aiamaja tegu, ikka peno alla, vanale köögi vundamendile. Ilus traditsionaalne kimmkatusega puidust shveitsi-ugri stiilis saun-aiamaja asub mõisa läheduses - loodan, et valmiv hoone saab olema sama originaalne-ajatu, et turistide hordid ei peaks läbi vilja autentsema ehitise suunas voorima.
4 kommentaari:
Legoklotse keskajast?
Mis siis peale ühe raidkivist aknaportaali ja paari küünlaniši veel leitud on? Kui me koos kolasime, siis mulle rohkem silma ei hakanud (peale muidugi keldrimüüride eneste), aga midagi võis ju ka veel varjus olla ja ehitus-/lammutustööde käigus avaneda.
Aga noh, neistki ju piisab, et ma hoonet üsna kindlalt keskaegseks pean, st alumiste osade osas.
Mis kirjas, see karjas ehk kui neid portaale ametlikus dokumentatsioonis siis polnd, ei pööratud nendele ka tähelepanu.
Arvan, et on, mida Villu vormistatud uurimusest talvel oodata, kui ma teda just vahepeal töölt ei taba.
Kuidas Sinu teksti mõista? Kas seesinane keskaegne aknaportaal on ikka tänini oma paigas, kus ta vähemalt 500 aastat seisnud on?
See on olemas ikka, aga ju siis mõni aasta tagasi oli nii sügaval rämpsu all, et ei pandud tähele.
Postita kommentaar