Ajaloohuviline kodanik Valdo Praust on olnud viimasel ajal mures Triigi mõisa peahoone edelakülel asuva tõenäoliselt keskajast pärineva raidportaali pärast. Kas säilib ega müürita kinni või ei ehitata ümber? Probleemi teeb keerulisemaks akna mitteolemasulu senistes muinsuskaitseameti materjalides.
Võin kinnitada, et raidportaaliga aken on olemas ja jääb (fotol pool tundi tagasi), nii praegune omanik kui ka muinsuskaitse on portaalist teadlikud. See aga ei ole alati nii olnud. Vaatame akna lugu, alustame põhjalikust ja ladusast muinsuse kirjeldusest (MKA arhiivist, ehitise dateeringut sisaldav osa):
Ühesõnaga antud uurimus väidab peahoone olevat 1817. aastast, teatud osadega varasemast ajast.
Dokumentatsiooni illustatsioonis on raidaken, pool sellest pinna peal kenasti olemas (alumise korruse vasakult kolmanda akna all).
Ka mõõdistuses on poolenisti maapeal asuv aknake olemas, isegi trell ees.
Üheksakümnendate aastate foto - aken ikka olemas samamoodi poolenisti maast väljas.
Ja lõpuks - 1996. aasta DIA arhitektuuribüroo tööjoonis - väga oluliseks on peetud räästaliistu rosettide värvmist, mida aga joonisel pole, on keskagne aken!
Pragune ümberehituse projekt on tunduvalt radikaalsem kui kunagine, säästes ometi ehitise algupäraseid detaile.
Midagi tänapäevast ka - katuselammutuse järg on jõudnud tall-tõllakuuri.
1 kommentaar:
Seepärast ma tundsingi muret, et olin veidi kursis dokumentatsiooniga, mis Muinsuskaitseameti arhiivi on pikkade aastatega kogunenud. Ja sealse dateeringuga, et hoone ajalugu algab 17. sajandist, mida vaid "reservatsioonidega" saab tagasi viia keskaega. Kõik "ametlikud" arhitektuuriajalookäsitlused on senini rääkinud ju sama keelt.
Kui käisime koos maja keldreid läbi eelmisel sügisel, siis kinnistus mu seisukoht keskaja osas lõplikult. Ja loomulikult on mul hea meel, et väärtuslik detail jääb paika.
Postita kommentaar