Ülaltoodud naivistliku õlimaali järgi saab aimu, milline saab olema Triigi mõisa peahoone peale ümberehitust - erilise massi, mis nähtav vaid sisehoovi poolt, annab ehitisele juurde kahekordseks laotud Kotzebue tiib - teistes vaadetes jääb üldmulje enam-vähem endiseks. Hea väljakujunenud tava järgi, mille lõi Mimi Kotzebue, on ka sellel vaatel välja jäänud mõned barokse hooneosa aknad, ehk tegelik ehitis on veelgi suurem ja komplitseeritum (uus köögiosa ja terrass puudub vaatelt samuti).
Sarikapidu!
Hoone muutub järjest huvitavamaks - ajaloolistele osadele alates keskajast pakuvad vaheldust tänapäevased ehitusstiilid - alates penoga soojustatud betoonvalust kuni ökoehituskunsti kuuluvate second-hand sarikateni (paremad kui uued).
Plekksepp töötab hommiku- ja õhtutundidel, valtsib neelukohti, korstna- ja räästaääri. Sisehoovi vintskap on samuti vanast palgist.
Kotzebue saali ventilatsioonitorud koos luugiga, mille kaudu käidi kunagi madalale katusealusesse. Need plekkkonstruktsioonid jõuavad läbi katuse mulaazkorstna vahele peidetuna.
Puitdetailide puhastamisega on samuti peale hakatud.
Osa tahveldusi on korras, paljud lengid vajavad proteese.
Tall-tõllakuuri kaaristu - järjekorda ootab põrand, seejärel katus.
Õhtu.
2 kommentaari:
Miks ometi selline ca 35-kraadine lamedavõitu katusekalle sellel Kotzebue tiival?
Nagu teada, ei juurdunud klassitsismile omane lamekatus meie kliimas isegi siis, kui mujal maailmas oli ta suur moeröögatus (19. sajandi esimesel poolel). Põhjuseks ikka lumerikkad talved, täpsemalt asjaolu, et meie kliimas traditsiooniliselt 45-kraadiselt katuselt suhiseb lumi palju kergemalt maha kui lamedamalt ega vajuta teda nii kergelt sisse.
Ja nüüd restaureerimise käigus lisatakse hoonele midagi sellist, mida tollalgi ei juletud lisada?
Kummaline...
Katusekalle on 100% MKA nõudmise täitmine - peab jääma samaks. Olgugi, et enne oli selosal konsoolkatus, mis mitmeid kordi kokku vajunud (viimati kooli tegutsedes 70´), viilkatus ehk sellise sarikavahega peab vastu ja vastabki esialgsesse ehitusajandisse sobivale.
Sarnane probleem on praegu Põhjakal - puukuuri 19 saj? (MKA kaitse all) paekivimüürid on ühendatud mingi kivist elektripostiga (kindlasti hilisem), aga et katust peale ehitada, tuleb see väga-väga lameda sarikaga teha.
Postita kommentaar