Intervjuu iseendaga

Keegi ole prohvet omas maakonnas...

Lugu ilmunud viimase laupäeva Järva Teataja paberlehes, avaldatud lühendatult.


Eelmise sajandi kaheksakümnendatel kasvas üles põlvkond mudilasi, kes proovisid näpuosavust paberist Tallinna vanalinna või vabaõhumuuseumi pinnalaotusi kokku kleepides. Emade-isade käsitööd saavad nüüd katsetada ka Järvamaa mudilased, kellele on kunstnik Juhan Soomets kogumikku «Järvamaa paberist mõisad I» kokku köitnud 11 Järvamaa paberist mõisahoone pinnalaotuse. Lisaks seitsmele Järvamaa mõisale ja nende abihoonetele on võimalik meisterdada ka paberist Paide Vallitorni, Järvamaa muuseumi või Seidla tuulikut.

Pabermaja sobib ilmsestama õppetundi

Pinnalaotuste autor Juhan Soomets ütleb, et need on õppevahendina üsna populaarsed ja nõudlus nende järele on suur. «Pole sellist I–III klasside last, kellele ei meeldiks neid kokku kleepida,» väidab ta. «Aga loomulikult sobivad need sama hästi uurida ka ajaoloohuvilisele täiskasvanule.» Kokkuvolditavaid mõisaid on Soomets paberile laotanud aastatel 2005 kuni 2007. Kõige uuem pabermudel on Seidla tuulik, mis valmis alles mõni kuu tagasi. Enne Seidla tuulikut tegi Soomets Järvamaa muuseumi tellimusel 2007. aastal Paide Vallitorni ja Järvamaa muuseumi pinnalaotuse. «Seidla tuuliku omanikud nägid neid mudeleid ja soovisid endale analoogi,» selgitab ta. Soometsa meelest on Seidla tuulik väga tehniline ja keeruline mudel. Soomets nägi pool aastat vaeva, enne kui nõudlik klient mudeliga rahule jäi.
Soomets ütleb, et algul tahtsid tuuliku omanikud, et paberist mudeli valmistaks tuuliku renoveerimisprojekti teinud arhitekt, aga siis selgus, et mitte iga arhitekt ei suuda paberist maju teha. «Paber on unikaalne materjal, tuleb tahtlikult proportsioone moonutada, et asi tööle saada,» selgitab ta.

Kui paberist hooneid vaadata, võiks arvata, et need sarnaanevad päris majaga, kuid Soomets tunnistab, et need ei ole täpsed koopiad. «On küll fotorealistlikud, kuid kõiki nüansse siiski edasi anda ei saa, pinnalaotused on lihtsustatud,» põhjendab ta. Kunstiõpetuse õpetajana kasutab Soomets mõisate ja muude hoonete pabermakette just kunstitundides, aga sama hästi ka käsitöö-, ajaloo- ja kultuurilootunnis. «Saad hoonest tervikpildi ilma kodust lahkumata,» märgib ta. Soometsa meelest võiksid hooned tegelikult isegi matemaatikatundi huvitavamaks teha. Ta teab, et põhikooli matemaatikatundides pannakse kokku geomeetrilisi objekte. «Kuid olen tähele pannud, et hoonete kokkupanek on abstraktsetest geomeetrilistest kujunditest huvitavam,» lisab ta. Põhjus, miks Soomets on juba viis aastat põnevate hoonete pinnalaotusi teinud, ulatub tagasi ülikooliõpingute aega. Soomets on õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetuse õpetajaks. Õpingute jooksul oli tarvis sooritada pedagoogiline praktika, kus tuli mõelda õpilastele põnevaid ülesandeid. «Mina pakkusin lihtsamate hoonete puhtaid pinnalaotusi, kuhu lapsed said uksed ja aknad peale joonistada ning sellest unelmate maja kujundada,» meenutab ta. Lapsed, kes esimesena Soometsa mõtet katsetasid, õppisid Tallinnas Lasnamäel Läänemere gümnaasiumis. Pedagoogilise praktika eest sai Soomets viie. Olemasolevate või kunagi olnud hoonete pinnalaotusi hakkas Soomets valmistama siis, kui Vodja kooli õpetajaks tuli. Esimesed majamudelid valmisidki Vodja mõisast ja selle abihoonetest. Praegu leiab neid mudeleid ka pabermõisate kogumikust. Soomets on 30 aastat elanud Tallinnas. Esimese maal elamise kogemuse saigi ta Vodja koolis õpetades. Vodjale läks Soomets selle pärast, et vaimustus selle maakooli mõttest. «Kool oli tegelikult juba suletud, aga pandi eraalgatusel uuesti elama, täiesti unikaalne lugu Eestis,» lausub ta. Linnast maale elama minekut nimetab Soomets endale väga keeruliseks elumuutuseks, olenemata sellest, et ta seda juba kaua tahtnud oli. «See oligi võimalik ainult tänu sellele, et Vodjal olid küll maatingimused, aga koht polnud siiski päris isoleeritud, seal elati kommuunis,» selgitab ta. Kui Vodja koolis kaheaastane tööleping lõppes, ei tahtnud Soomets enam linna tagasi minna ja kohendaski endale aasta ringi elamiseks Harjumaal Kõue vallas asuva suvila.

Nüüd on ta koos Vodja-aastatega maal elanud kuus talve ja hakkab enda väitel vaikselt maaeluga ära harjuma. «Suudan juba vähemalt poole talve puud enne talve ette ära varuda,» teatab ta. Soomets ütleb, et kuigi inimesed lähevad sagedamini väikestest kohtadest linnadesse õnne otsima, on sellisele trendile tekkinud kindel vastuliikumine. «Võib-olla ei ole maal toas kogu aeg nii soe nagu radiaatoriküttel ja võib-olla ei saa iga päev supermarketis käia, aga selle eest on värske õhk, ilus loodus ja piisavalt vaikust,» selgitab ta.

Ikka on juhtunud nii, et Soomets on sattunud elama kohtadesse, kus vanad toimetulekuvormid on suures osas ammendunud. Ja neile vähestele, kes on sinna jäänud või juurde tulnud, on eluliselt oluline leida äraelamisvõimalusi. Soomets on avastanud, et paljudes kohtades on hakanud selleks olema turism. Ka oma koduvalla kohta ütleb ta, et kui osales kohaliku turismikaardi kujundamises, ütles enamik, et seal pole turistile midagi pakkuda. «Aga pärast sai kaardile tosinkond turismiteenuse pakkujat,» lisab ta. Soomets usub, et igas vallas on omad tegijad, nad tuleb ainult üles otsida. Lisaks sellele, et Soomets mõnikord tellimise peale, aga mõnikord ka lihtsalt niisama oma vabast ajast ja huvist majade pinnalaotusi meisterdab, valmistab ta ka ajalootahvleid. Üht sellist näeb Põhjaka mõisas. Tahvlile on Soomets kujundanud 1859. aasta kaadi alusel Põhjaka mõisa koos kõrvalhoonete, parki kaevatud kanalite, saarte ja paviljonidega. «Selle illustreeritud ajaloolise kaardi kaudu saab näidata mõisasüdame kunagist hiilgust,» ütleb ta.
Soomets pakub, et kui on mõni mõisaomanik, kes ei suuda mõisat elama panna, võib sellele elu sisse puhuda virtuaalselt. «Ka väga lagunenud hoonete puhul võib osutuda läbisõitjale kõnekaks ajalootahvel, kus on kajastatud koha väärikas ajalugu,» lausub ta. Samasuguseid ajalootahvleid näeb varsti ilmselt mujalgi, Soometsa ütlust mööda on mitu Järvamaa mittetulundusühingut nende vastu juba huvi tundnud. Aga enne, kui ajalootahvel tellida või lasta kaunis reklaamtrükis kujundada, soovitab Soomets turismiga tegelejatel hoopis suhtumine üle vaadata. Soometsa meelest sõltub edu sellest, kas tegijad ka usuvad, mida teevad. «Mõnda aega tagasi sattusin ühte Järvamaa vallakeskuse poodi. Olin kell kümme hommikul esimene külastaja, ja müüja võttis mind vastu sügava ohkega,» toob ta näite.

Paberist mõisaid tuleb juurde

Mõnikord on juhtunud, et Soometsa tööd on meeldinud inimestele sedavõrd, et nad on neid luba küsimata eksponeerinud. Selliseid üllatusi on ta teinekord ikka siit ja sealt leidnud. Autorina Soomets selle üle ei rõõmusta ja peab siiski õigemaks loa küsimist. «Samas muidugi tähendab see, et kelle töid kõige rohkem tsiteeritakse, see on ka loomehierarhias kõrgemal kohal,» arutleb ta. Kummalise näite toob Soomets Paide ajakeskuse Wittensteini promofilmist, kus on kasutatud poolenisti tema loodud eriefekti filmist «Päikese kodu», täpsemalt Kaali meteoriidi lendu. «Loogiline oleks, et selline suurprojekt teeb oma promovideos eriefektid ise, aga kindlasti on ajakeskusel Kaali meteoriidist filmi teinud OÜ Vesilind luba,» arutleb ta. Oma mõisate kogumiku on Soomets pealkirjastanud nii, et sellele annab loota järge. «Kui teine osa kunagi ilmub, siis võiks see olla keskendunud hoonetele, mida enam olemas ei ole,» pakub ta. Näiteks on tal Preedi mõista rootsiaegse puidust peahoone plaan aastast 1703. Selle järgi saaks teha pinnalaotuse hoonele, mida tänapäevaste inimeste silmad veel näinud ei ole. Kogumiku «Järvamaa paberist mõisad I» esitlus tuleb 30. septembril kell 19 Paide kogukonnakeskuses. «Kindlasti saab esitlusel mõisaid välja lõigata ja kokku kleepida, tuleb ainult käärid ja liim kaasa võtta,» lisab ta.

Juhan Soomets
Sündinud 14. novembril
1982–1993 Tallinna Tondiraba gümnaasium.
1993-1994 esimene töökoht «Aktuaalse kaamera» saategraafika ja ilmakaardi kujundaja. Pärast seda töötanud paljudes video- ja kujunudusfirmades, alates 2001 kuni siiani vabakutseline kunstnik-kujundaja.
1994–2004 Tallinna Ülikool, kunstiõpetaja eriala.

2005–2007 Vodja kooli kunstiõpetaja.
Alates 2010 Harmi kooli kunstiõpetuse õpetaja.
Alates 2008 Triigi külavanem.

Töid Järvamaa kogudes: Paide linnavalitsus, erakogud Esnas, Põhjakal, Vodjal, Vaol, Nahkanuial, Kapus, Prandil.

Teeb tellimise alusel töid alates turismikaartidest ja õlimaalidest ning lõpetades väikeehitiste
projekteerimise ja ehitamisega.