Kus asub pildil nähtav bussipeatus "Kõue"? Loomulikult Kõue valla kespunktis Raavakülas, endise vallamaja ees. Harjumaa bussid siia enam ei sõida, ei reedene ega ka enam pühapäevane, maja on segipekstud, aknad sisse löödud, ahjuuksed minema viidud.
Juhtusin mõned päevad tagasi olema seltskonnas, kus meenutati Ardu ja Habaja sovhooside kokku-lahkumineku aega ehk valla arenguvalusid, mille üheks etapiks oli vallamaja kolimine Ardusse kaheksakümnendatel - väidetavalt kolis Kõue vallavalitsus Ardus asuvasse kaubandus-teenindushoonesse vaid ajutiselt!!! Juhul, kui see nii oli, on tagumine aeg hakata Kõue valda regionaalselt tasakaalustatult arendama, ehk vallamaja tuleb ajaloolisesse hoonesse tagasi tuua. Juhul, kui olemasolevad ruumid Ardus saaks realiseerida 3M eest, saaks 1,2M osta tagasi vana vallamaja, teostada seal 0.8M eest ökoremondi (võin detailides konsulteerida) ja jääks 1M veel eelarve lappimiseks!
Ringtee vallamaja ees.
Seltskond, kes kaheksakümnendaid meenutas, palus mul kuuldut mitte edasi rääkida. Kui ma vaid orienteeruksin plaanimajanduse saladustel, teeks vahet sovhoosil ja kolhoosil ning oleks suutnud meelde jätta räägitud partorgid ja majandi esimehed, oleks vägeva loo algus valmis. Samas on hilist nõukogude aega meenutanud oma viimases romaanis Stella Node, heameelega kuulaks raamatu arvustust, kui vaid keegi teaks kedagi, kes mainitud teost lugenud on (kohalike autorite väljaannete arvustused arvamusliidrilt Kõue Kuulutajasse?). Põnev läbiuurimata aeg Ardu külla viiekordsete hoonete ehitamisest, kui kütust valati tonnide viisi kraavi, et põllumajanduslikke norme täita, kui vallamaja eest sai Ardusse MAZ-kraana putkas, kui kabiin juba valla funktsionäre täis oli.
Tõenäoliselt ootab vana vallamaja väärikas saatus. Kant on elama pandud alates Kõue Rahva Maja avamisest kaks aastat tagasi, tuleval aastal avab uksed suurem tõmbekeskus Triigi mõis, sealsamas Raval tegutseb Kõue tenniseklubi. Nii ilusat hoonet ei saa lõpmatuseni vedelema jätta.
Piiskopiaegne Rava-Silmsi tee, osaliselt uue Tartu maante trass. Kui hea oleks siit Kõue valla Silmsi niiditõmbajatel Raval asuvasse vallavalitsusse sõita!
Kõue-Triigi vallamaja.
6 kommentaari:
Toetan mõtet. Süda tilgub alati verd, kui vanast vallamajast mööda sõidan. Endine Kareda valla maja samas seisus...kahju.
Karedal viimasel ajal isegi midagi liigub, MTÜ Karessen, Kareda ja Esna helgemad pead kokku pandud.
Mina lugesin mitte väga ammu Stella Noode kolmanda raamatu läbi. Paraku kirjutab ka ta ise, et elades sügavalt läbi oma isiklikku tragöödiat tütre raske haiguse ja surmaga seoses, ei suutnudki ta väga palju analüüsida ühiskonnas toimuvat, sh taasiseseisvumist. Kui seal midagi ühiskonnas toimuva kohta läbi käib, siis väga vilksamisi. Raamatu esimene osa on selles mõttes võrreldamatu, esimesest (ja tegelikult ka teisest) osast saab ikka päris palju aimu ka ühiskonnas toimuvast.
Huvitav miks need inimesed ei soovinud vestluse edasirääkimist/avaldamist, kahju. Olen siin ise veeretanud mõtet teha KKS-ga sarnaseid ajalooõhtuid, aga mitte külapõhiselt, vaid etappide kaupa, nt alustades just kolhoosi-sovhoosiajast (tore, et ma pole ainuke, kes neil vahet ei tee ;-)) mille kohta on täna kõige rohkem inimesi, kes mäletavad. Kui mõtte realiseerimiseni jõuan, tahaks teha seda koostöös.
Kuidas sovhoosil ja kolhoosil vahet teha? Lihtne! Kolhoosis kuulusid tootmisvahendid ning toodangu müügist saadud kasum ühele kindlale inimeste grupile - kolhoosnikele. Sovhoos oli riiklik ettevõte. Nagu tehas või vabrik.
Oli veel selline lugu, et kui kolhoosnik läks mujale tööle (linna, teise sovhoosi), siis tema tööstaaž katkes. Sama juhtus ka siis, kui mõni nõrk kolhoos liideti sovhoosiga.
Aitäh, Mare.
Pühapäeval koguneme KRM selle hooaja üritusi planeerima - ehk oleks koht ka uuendatud ajalooõhtutele (eelmise aja külapõhised töötasid väga hästi.) Keeruline võib olla esialgu mõeldes sinna rääkijaid kokku saada - külapõhiselt tuldi ikka kokku aga millega torkida ja kuidas turundada, et saaks õhtutäie rääkida näiteks Ardu-Habaja kolhooside kokku-lahkuminekutest?
Toetan ka mõtet, et vallamaja võiks Ravale tagasi kolida. See oleks samasugune halduspoliitiline samm, nagu Haridusministeeriumi Tartusse kolimine ning tooks kaasa ka nt. Rava küla infrasturktuuri parandamise. Ehk ka täiendava huvi, et tehtaks tõhusamat lobby, Rava ja Ojasoo vahelise teelõigu asfalteerimise suunal. Küsimus on ainult selles, et kes seda praegust vallamaja 3M eest ära ostaks...
Arno
Postita kommentaar