11. novembri Järva Teatajas, mille just otse JT toimetusest sain, leidub arenduskeskuse põhjedus, miks kaheksa töö hulgas ei leidunud ei esimese, teise ega kolmanda koha väärilisi töid. Seal on kirjutatud:
"Konkursi tingimusele vastavaid, soodsa hinnaga, praktilisi meeneid võistlustööde hulgas ei leidunud."
"Konkurss täielikult oma eesmärki ei täitnud - töid tuli vähe ja me otsisime praktilist, hästi müügiks sobivat maakonna suveniiri, lihtsaid asju, mis maksaksid 20-25 krooni ja mida saaks mälestusesemena kaasa võtta"
"Esitatud suveniirid olid küll kaunid aga töömahukad ja kallitest materjalidest. Turist otsib suhteliselt odavat meenet ja soolast hinda ei maksa."
Nüüd vaatame konkursitingimusi:
3.2. Tööde hindamisel võetakse aluseks järgmised kriteeriumid:
3.2.1. seotus piirkonna ajaloo, kultuuri, traditsioonide ja legendidega;
3.2.2. isikupärasus ja originaalsus (sh ka pakend, etikett);
3.2.3. praktiline väärtus;
3.2.3. kvaliteetne teostus;
3.2.4. tiražeeritavus;
3.2.5. hind.
Kas konkursitingimused seadis keegi teine, kui arenduskeskus? Kui hind on tingimustes viimane, kuidas peaks konkursist osavõtja teadma, et otsitakse 20-25 kroonist asja? Esitati paberist (3tk), puust, paelast meeneid, on selle materjal siis kallis, nagu väidetakse?
Nagu ajakeskuse-vallitorni fiaskost Järvamaale-Paide turismile vähe oleks, tõmbab arenduskeskus vee peale hea usuga suveniire esitanud meistritele ning eelkõige endale, esitades ühtsuguseid tingimusi aga hinnates meeneid teiste järgi. Et arenduskeskus ei leidnud kolme esimese koha väärilisi meeneid, näitab eelkõige nende tegemata tööd.
Kaks tööd esitas konkursile Regio kaardifirma. Kas arvate, et järgmisel konkursil Regio osaleb? Allakirjutaja igal juhul mitte.
Hindamiskomisjoni liikmed ükshaaval on väga andekad isiksused, head partnerid ja ka antud ajaveebi lugejad, nii et ootaks selgitust, kas tegu oli järjekordse koostööpuudulikkuse sündroomiga või sõitis kellegi hääl teistest teerulliga üle?
Allakirjutaja meelest oli hea suveniiri ainest esitatud töödes küll ja küll. Suveniiri teeb maine, mitte ese ise. Minumeelest oleks võinud võita sepistöö või kasvõi lapike, oleks Järva Teatajas võitjatöö teemaline mahukas reklaam- ja making of lugu ilmunud ning eeldus hea asja müügiks oleks olnud olemas. Järgmine aasta oleks uue konkursi kuulutanud ja võibolla oleks midagi asjalikumat saanud. Nüüd aga, pärast antud fiaskot, mitu tegijat julgeb tuleva aasta töö esitada?
Mõned näied töödest. Uskumatu, et Regio viitsis maakondlikul konkursil osaleda ning huvitav mida ta tulemustest arvab?
Sellel sepisel on olemas kõik hea suveniiri omadused: originaalsus, stoori, side kohaga:
Suveniiride laud:
Loo lõppu kopeerin enda poolt esitatud meenete dokumentatsiooni, no ei olnud ju konkursi tingimustele vastav:
Järvamaa Paberist Mõisad I
Suveniiri kirjeldus ja otstarve:
Suveniir kujutab endast Järvamaa üheteistkümne mõisahoone pinnalaotusi vormistatud köidetud käsitöövihikuks, millest välja lõigates ja kokku liimides saab fotorealistlikud (lihtsustatud kujuga) mõisamudelid.
Otstarve jaguneb mitmesse faasi:
1. Mõisamudelid lehtedel annavad ülevaate hoonete kõikidest külgedest, katusest, põhjast-vundamendist (osadel põhjadel hoone ruumijaotus, teistel ajalooline kaart või muud temaatilist).
2. Väljalõikamis-kleepimis faas.
Pedagoogilis-käsitööline protsess, kõige rohkem huvitab mõisate valmistamine I-III klassi õpilasi (autori kogemuse järgi). Mõisa valmistaja saab lisaks käsitöö-peenmotoorika kogemusele ülevaate ajalooliste hoonete arhitektuurist, iseloomulikest elementidest, ehitusjärkudest.
3. Valmis mõisad. Ilusad suveniirid paigutamiseks kamina, aknalaua jne. peale - fotorealistlikud õppemudelid kenamatest Järvamaa hoonetest. Imetle ise või kingi huvilisele.
Valmistamise tehnoloogia:
Mudeli pinnalaotused on valminud autori poolt aastatel 2005-2007. Tööjärjekord on olnud järgmine: Hoone fotografeerimine igast võimalikust küljest, ajalooarhiivi kaartide ja muude materjalide uurimine võimalusel, hoone digitaalne 3D mudeli loomine ja fotode töötlemine vastavalt lihtsustatud mudelile, paar proovitrükki ja väljalõikamist-kokkukleepimist.
Turustamise võimalused:
Suveniir sobib pakkumiseks igal pool, kus Järvamaa ajaloo- või tänapäevahuvilisi, kui ka üldturiste leidub. Mõisad on iseloomulikum, vaadatavam, jäädvustatum, läbiuuritum (seni vähemalt kolm Järvamaa põhjalikku mõisaraamatut) vaatamisväärsus. Paberist Mõisad leiab oma nishi nii (noorema) käsitööhuvilise kui ka koha-ajaloo väärtustaja seas. Sobib nii meeneks kui ka kohustuslikuks õppekavasse mahtuvaks käsitöö-koduloo õppematerjaliks.
Suveniiri ajalugu:
Üksikuid mõisamudeleid on seni kokku pannud Järvamaa juhtivad era- (Rocca al Mare Vodja individuaalõppekeskus) kui ka erikoolid (Päinurme sai koopia 2010 juulis). Kokkupandud mudelid on olnud näitusel Türi Gümnaasiumis kevadel 2007.
Trükis on olnud müügis Järvamaa külade päeval Prandi külas 31. juulil 2010 Järvamaa Sõprade boksis.
Suveniiriks oleva trükise täiendatud versioon tuleb esitlusele Paide kogukonnakeskuses 30. septembril 2010.
Puust Järvamaa
m ca. 1:250000
Suveniiri kirjeldus ja otstarve:
Suveniir kujutab endast (kuuse või muu puidu) lauast saetud Järvamaa valdade topograafilisi kujutisi (Paide vald ja linn ühes tükis).
Puuvaldadega saab muu hulgas ka avada pudeleid ning neid kuumaalusena kasutada, tegelik otstarve on aga välja kasvanud inimeste mitte isegi ruumilise vaid ka pinnalise mõtlemise puudumisest - kahe koordinaadi vahele oskab inimene mõttes kõige paremal juhul vaid sirgjoone tõmmata, mis sellest kaugemal toimub, ta enamasti ei tea. Puuvallad on tõhus mõtlemis-, koordinatsiooni-, tähelepanu- peenmotoorika- geograafia- ja kodukanditunnetusharjutus ka suuremale. Proovi kokku panna Järvamaa, alustades oma koduvallast (selle kuju peaks vähemalt teadma).
Puuvaldade pealt on näha piirkondade omavaheline paiknevus, nende suurus ja kuju, mis on Järvamaa puhul jääv väärtus - seega ka kõige iseloomulikum. Meene materjal, puit, on üks vanemaid, ökoloogilisemaid ja mõnusamaid materjale, mida inimene on kasutanud, lisaks on puidul meeldiv lõhn, mida tunneb esmakordselt puuvaldade pakendit avades.
Suveniiri viimistlus on jäetud arhailiseks - liigsest klantsitusest ja siledusest on loobutud tunnetuslikult mõnusa käsitöötulemuse ja hubasuse jaoks. Näidismeene on immutamata, värvimata, naturaalne puit, võimalik on valdade eelnev immutamine linaõliga hilisema määrdumise vähendamiseks.
Valmistamise tehnoloogia:
Kõigepealt tuleb kuidagi saada puutükkide peale valdade kontuurid, seejäärel tuleb need välja lõigata ja lihvida mõnusaks. Pakendiks on A2 formaadis jõupaber, millest on valmistatud paberkott, millele kinnitatud etikett (digitaalselt kujundatud).
Erinevate lisalogode ja valla nimede kasutamine:
Võimalik on igale vallale ja/või teisele poolele põletada peale näiteks valla nime algustäht (terve nimi) või midagi muud.
Turustamise võimalused:
Suveniiri turustamisel on kohalikku identiteeti väärtustavad omadused ehk seda esitledes-müües tekkiv effekt dialoogi-monoloogi näol Järvamaa geograafiliste-kohalike iseärasuste-samasuste äratundmises on võtmeks turustamisstrateegiate väljatöötamisel. Meene kui õppevahend. Osake eestimaast ja üksikelementide edasijagunemine küladeks.
Töö on analoogne (geograafiliselt ja sturundusstrateegiliselt erinev), kui MTÜ Järva Arengu Partnerite meeneks aastal 2009 esitatud ja teise koha võitnud.
Antud versiooni on näidatud Järvamaa Külade Päeval 2010 Prandi allikatel, valmistatud kolmes eksemplaris.
5 kommentaari:
Hinna kohta lugeda oli küll üllatav, st ma ei mäleta et sellest oleks juttu olnud, et tegu on liiga kallite meenetega.
Igaühel olid üsna erinevad eelistused, ka seepärast ei tulnud ühtegi väga tugevat liidrit esile.
Regio toode oli hea idee aga samas hetkel tootena ikka väga toores ja väga kõvasti arendamist vajav.
Sinu tooted olid (vähemalt minu hinnangutes) ühed liidrid. Küsimus oli selles, et kas lõikamis-kleepimistegevus on rohkem lastele suunatud tegevus (st ilmselt ei haaraks kõiki turiste), ehkki samas ma arvasin, et puhtvisuaalselt on selline lähenemine Järvamaa mõisadele atraktiivne ka siis, kui raamat lõikumata jääb.
Aga mis puutub seda sepist - fotol näeb ta hea välja, ma lihtsalt ei osanud talle anda sellist tähendust või funktsiooni, mis mind seda ostma paneks. Ega ka erilist seost just Järvamaaga. Ma muidugi oskasin asjale vaadata ka üsna tagasihoidliku tarbija seisukohast.
Samas meeldis mulle kohalikus vöömustris järjehoidja, millest saaks ka käepaela arendada.
Hea lihtne ostes kaasa võtta, kohe kasutada (st praktiline) ja seostub millegi kohalikuga.
Aga kokkuvõttes: tegelikult on probleem laiem. Järvamaal puudub mingi äratuntav märk, mille ümber oleks turismitoodet lihtne ehitada. Võibolla oli latt liiga kõrgele seatud, st oodati just millegi sellise märgilisega väljatulemist ja seepärast kõige kõrgemat kohta ei omistatud. Aga see ei tähenda ju, et hinnatud töid oleks halvaks peetud.
Tegelikult ma ei usu, et taolised konkursi tulemused peaksid edaspidi osalemisest peletama. Konkursid on ju ikka sellised, kus mõni saab parema, teine halvema hinnangu ja nagu kohtunikega ikka: alati on nad subjektiivsed ning harva saab otsustega rahul olla.
Samas, emotsionaalselt saan ma sinust väga hästi aru.
Raineri kommentaari reliisisin nädal peale selle kirjutmist, kuna blogger arvas, et tegu on spämmiga!
Kindlasti on probleem laiem, kevadel Koigis toimunud Arenduskeskuse üritusel räägitigi, et oleks vaja vallitorni ja punasüdame kõrvele midagi, mis seostuks ja seoks maakonda.
Paistab, et antud konkurss antud tingimustega seda probelemi ei lahendanud, asi on loomulikult ka sotsiaalses kapitalis, 4 tööd kaheksast olid maakonnavälised.
Aga alati on võimalus kutsuda profid tööle ehk korraldada laiem turundus-fookus-sümboolika konkurss korralikele disainiagentuuridele või võtta kohe mõni tipp tööle, kasvõi "Brand Manual". Kõike on võimalik välja mõelda ja maha müüa ehk turundada.
Jällegi paralleel vallitorniga - otsitakse konkuri korras enam-vähem heateijat minimaalse palgaga, kes omadest vahenditest 50M atraktsiooni tööle paneks ja loodetaksegi saada (tõenäoliselt loodetakse, et Sina Rainer seda teed) aga kui nii suured rahvid on maetud ja nii palju bläkki pandud, siis peaks koerasabast üle saamiseks palkama 1M aastapalgaga mõne Eesti tipu, kasvõi Fritze või Ivo Linna või Tanel Padari, kellega oleks tähelepanu saadud ja minna turundusega kindla peale.
Emotsioonidega pole siin midagi pistmist, käsitöölised-kujundajad-sepad on väga praktilised inimesed, neid lollitad vaid üks kord.
Sellist ülejärvamaalist sümbolit on väga raske välja mõelda.
Võibolla on Järvamaa sobiv koht pigem teatud mõttelaadi esindama - rohelisem, säästvam, kogukondlikum jms?
Mis vallitorni puutub - vaevalt et mind sinna oodatakse, pealegi ei tunneks ma end sellist asutust juhtidest ka piisavalt pädevana.
sigaägedalt nakkav jätkusuutlik mõttelaad müüb muidugi paremini kui ükskõik mis raskesti väljamõeldav sümbol aga see ei tähenda, et seda sümbolit ei peaks saama välja mõelda, kui kliendil huvi on. Kui aga muud asjad logisevad, siis kümbol ka ei päästa.
ühe põneva kommentaari sain meenete kohta:
Lappasin siin erinevaid kodukaid ja tootevalikuid mida on eks-eka tudengid on valmis vorpinud ja jõudsin järeldusele et ikka ilget mötetut tehakse T-linna pool ka.
Kaarega kuklas põles vilkuva kollasena see järvamaa suveniir-kylmkapi-magneti-konkursi-fiasko.. ja sinu puust vallad ..
A siis tekkis peas lühis ja kui elekter tagasi tuli oli kylmkapi ukse küljes vähendatud kujul järvamaa puust vallad
paksust vineerist ja magnetid taga ja puha ja kenasti erinevalt peitsitud kuigi sul alergia peitsi suhtes ..
Et siis selline tootearendusidee , kindlasti on seesama mõte sulle endalegi pähe tulnud, a ma lihtsalt kiidan takka, et see oleks äge komplekt mida annax erinevatesse maakondadesse parseldada..
Mõisad-värgid kõik magne
On ju kylmkapi uks üks ytlemata tyhi ja mõtetu aga samas isuäratavalt suur pind mida saab kasutada ykskõik mis krdi bännerinatiga kylmiku ukse kylge põmm
Postita kommentaar