Esimene pilt tundub mulle kummaline. St mitte pilt ise, vaid see, kuidas vana kõrvalhoonega ringi on käidud.
Esmalt segmentkaarne aken - klassitsismi üks meeliselemente. Tüüpiliselt kujundati selle raam 4-6-osalise kiirekujulise jaotusega (vt taastatud Palmse ja Vihula mõisad nt). Siin aga on kasutatud ruutjaotust? Jah, mõned suured segmentkaarsed aknad on siinseal ka ruutjaotuse põhjal lahendatud (de Tolly mausoleum, tänaseks hävinud Mõniste mõisa ait jms), aga need aknad on reeglina olnud palju suuremad. Ma olen näinud väga palju (mõisa)ehitisi, aga kusagil ei ole ma nii väikest segmentkaarset akent näinud niiviisi olevat lahendatud 19. sajandil...
Teiseks väravaava. Kuna see on traktorite-veoautode jaoks laiaks raiumata, siis on müüritise sisse lastud (selle ladumisega koos paigaldatud) hingetapid ilmselgelt algsed. Restaureerimisel aga... otsustati need hüljata ja kinnitada hingevastused puitpiitade külge! Mind huvitab, mis saab vanadest (algsetest?) hingetappidest siis, kui vanad väravad maha võetakse? Kas saetakse maha? Või jäetakse tühjalt alles, näitamaks igale külastajale kujukalt, et restaureerimisel on käitutud kummaliselt?
Huvitav, kas hoone detailjooniseid teinud arhitekt ei olnud selle ajastu hooneid piisavalt näinud või lihtsalt polnud ajastusse süvenenud, joonistades midagi valmis? Ja kuidas lasi sellise asja läbi Muinsuskaitseameti järelevalve?
Aga noh, mida ma ikka pisiasju kritiseerin, isegi Kuressaare linnuse vahitorni ots osati teadmatuse-lohakuse-laiskuse tõttu 1970ndatel valekujuliste elementidega restaureerida/rekonstrueerida...
Aken tõesti tahab harjumist. Ainus ruutjaotuse kasuks rääkiv argument on, et hoone on kõige tagasihoidlikum - pole kanalisatsioonigi. Vast oleks radiaalkiirtega liiga uhke olnud, kuigi eks ta originaalis oli tööhobusetallil, nagu poolik vankriratas.
Ma loodan, et vanu väravaid keegi maha tõstma ei hakka, vbl. nõudis nende säilitamist isegi MKA - kuigi need paistavad hilisemad, kui 1836, isegi sovhoosiajast, siis läbi kompleksi saab leiduma nüansse, mis otseselt nõuka-ajale viitavad, ei hakka lähemalt praegu rääkima.
Peahoonel on veneetsia aken ehk kolmest avast kokku kaarne aken, risti jaotustega, samas pole tõendeid, et tallil segmentkaartega kunagi oleks olnud. Ehk on ruutjaotuse eelistus peahoone eeskuju järgi.
3 kommentaari:
Esimene pilt tundub mulle kummaline. St mitte pilt ise, vaid see, kuidas vana kõrvalhoonega ringi on käidud.
Esmalt segmentkaarne aken - klassitsismi üks meeliselemente. Tüüpiliselt kujundati selle raam 4-6-osalise kiirekujulise jaotusega (vt taastatud Palmse ja Vihula mõisad nt). Siin aga on kasutatud ruutjaotust? Jah, mõned suured segmentkaarsed aknad on siinseal ka ruutjaotuse põhjal lahendatud (de Tolly mausoleum, tänaseks hävinud Mõniste mõisa ait jms), aga need aknad on reeglina olnud palju suuremad. Ma olen näinud väga palju (mõisa)ehitisi, aga kusagil ei ole ma nii väikest segmentkaarset akent näinud niiviisi olevat lahendatud 19. sajandil...
Teiseks väravaava. Kuna see on traktorite-veoautode jaoks laiaks raiumata, siis on müüritise sisse lastud (selle ladumisega koos paigaldatud) hingetapid ilmselgelt algsed. Restaureerimisel aga... otsustati need hüljata ja kinnitada hingevastused puitpiitade külge! Mind huvitab, mis saab vanadest (algsetest?) hingetappidest siis, kui vanad väravad maha võetakse? Kas saetakse maha? Või jäetakse tühjalt alles, näitamaks igale külastajale kujukalt, et restaureerimisel on käitutud kummaliselt?
Huvitav, kas hoone detailjooniseid teinud arhitekt ei olnud selle ajastu hooneid piisavalt näinud või lihtsalt polnud ajastusse süvenenud, joonistades midagi valmis? Ja kuidas lasi sellise asja läbi Muinsuskaitseameti järelevalve?
Aga noh, mida ma ikka pisiasju kritiseerin, isegi Kuressaare linnuse vahitorni ots osati teadmatuse-lohakuse-laiskuse tõttu 1970ndatel valekujuliste elementidega restaureerida/rekonstrueerida...
Aken tõesti tahab harjumist. Ainus ruutjaotuse kasuks rääkiv argument on, et hoone on kõige tagasihoidlikum - pole kanalisatsioonigi. Vast oleks radiaalkiirtega liiga uhke olnud, kuigi eks ta originaalis oli tööhobusetallil, nagu poolik vankriratas.
Ma loodan, et vanu väravaid keegi maha tõstma ei hakka, vbl. nõudis nende säilitamist isegi MKA - kuigi need paistavad hilisemad, kui 1836, isegi sovhoosiajast, siis läbi kompleksi saab leiduma nüansse, mis otseselt nõuka-ajale viitavad, ei hakka lähemalt praegu rääkima.
Peahoonel on veneetsia aken ehk kolmest avast kokku kaarne aken, risti jaotustega, samas pole tõendeid, et tallil segmentkaartega kunagi oleks olnud. Ehk on ruutjaotuse eelistus peahoone eeskuju järgi.
Postita kommentaar