Harmi kool

Harmi kool alustab homme 168. õppeaastat ehk ühtlasi pikima traditsiooniga kohalik kool (Paunküla Kortellääni õppekeskus jääb Ravila valda) ning kõige kauem samas, spetsiaalselt kooli jaoks ümberehitatud hoones tegutsev õppeasutus (alates 1921).



Traditsioon, kui kooli suurim väärtus on näha igas ruumis - korralik laud seinte madalamal osal klassiruumides, lugematus eestiaegsetes (mõisa)koolides esindatud. Lihtne hooldada ja remontida. Esimene-neljas liitklassiruum on saanud korraliku värskenduse.



Väikekool (50 õpilast sel aastal alustamas) ei saagi olla igaühele - kellele kodule lähedal, kellele mõnus ahjukütte pärast, kes toob lapse kaugemaltki kohale, et säiliks kool ja laps saaks autentse koolikogemuse (mõni juba kolmandat põlve samas hoones õppinud).



Algava õppeaasta suurimaks plussiks on viis meesõpetajat ehk on lootust, et poistes ei tapeta ära tulevast meest tüüpilises koolis valdava naistekeskse emalik-tädilik kasvatusega.

Üldiselt paistab olevat positiivseid muutusi kaadripoliitikas ehk aineõpetajateks on tööle võetud koduvalla oma eriala kõrgharidusega spetsialistid, kel seniseid saavutusi ka kooliväliselt ja ühiskondlikult. Viimane on saanud võimalikuks tänu väheste valda elama asunud kodanike profiilile, kes eelistavad metsade valda.

Harmi kooli aktus toimub 1. septembril kell 9.00!

Triigi mõis XXII

Iseloomulik septembrialguse hommiku valgus, tühjad avad, mis meenutavad nõukaaegseid tumedaid aknaraame - just sellisena on jäädvustatud lugematuid kordi Kõue koolimaja Triigi külas, aastatel 1941-1975.



Vilma Nigul (keskel), kõnnib eemale korstnajala juurest ees-saalis, kus tema tulles mõisa asus pliit, kus tegid süüa nii Nigulad kui Männid. Suur ruum oli suureks köögiks. Kui Kõue-Aleksandri koolimaja põles 1941. aastal, kolis perekond Nigul tiibhoonesse ja andis koolile kasutada mõisa peakorpuse ruumid. Triigi mõis oli erakätes veel nõukogudeajal.



Kinnimüüritud ei-tea-mis-ajast ava hoone peakorpuse läänenurgas. Kooli ajal oli seal müürisisene kitsas käik trepiga teisele korrusele.



Dämmit, eksisin vist kuhugi uuselamuarendusse.



Mitu sarnast ruumi, pesemisnurgatagustega.



Ok, see tuba mulle juba sobib, kahe akna ja ilusa vaatega. Kas saab kohe välja osta või üürin välja ütleme kümneks aastaks?

Triigi kool 140!

Kõue-Triigi-Aleksandri kooli aktusel jagati lilli mitmele armsale õpetajale.

1943-1946 Kõue koolis Triigil õppinud Aksel Orasi meenutab koolijuht Georg Bergertit:



Georg Bergert, kes oli Aleksandri valla ministeeriumikooli lõpetanud 1909. aastal, oli juba kord olnud määratud tagasi Kõue kooli õpetajaks ja ta jõudis teistkordseltki ringiga tagasi - ta oli Paunküla mõisavalla mees ehk siitpooltkandist, kodukanti tagasi tulnud Tuhalast ja ta tuli nagu uuele laevale mastipuuks - aeg oli selline, kus oli tarvis edasi minna proovides, valida tuult ja käike, mitte ei saanud enam mootori jõul ühes ja kindlas suunas liikuda. Oli väga tore ja huvitav aeg.

Jess! Üks riiklik igand väljajuurimisel!

Ühe väikekooli IT mehelt tuli teade:

Tere kõigile!

Uuest aastast käivitub uus eKool, mida saate näha 29.08.2010 ja mis oma ülesehituselt ja loogikalt on täiesti erinev vanast.

1. Uue eKooli põhialuseks on peensusteni lahti kirjutatud kooli õppekava – st. uues eKoolis olev elektrooniline õppekava on uue eKooli alus. Õppekava ained koosnevad klasside ainekavadest. Seda peame kõik hakkama tegema ja sisestama. (See on õpilastele ja lastevanematele kättesaadav.)

2. Päevikud on terve õppeaasta pikkused ja igal klassil on igas aines oma päevik – st. harjutage ennast mõttega, et liitklassi tundides tule Teil täita kahte erinevat päevikut.

3. Uus eKool tundub olema oluliselt õpilase ja lapsevanemakeskne. Tehtud sissekanded jõuavad koheselt õpilase ja lapsevanema kontosse ja kinnistuvad sinna – st. valesti tehtud sissekannet ei saa lihtsalt kustutada vaid tuleb teha vea parandus.

4. Jne. jne. jne…

Triigi, Ravila ja Kõue valla vabadussõjas langenuid

Kellel on infot järgnevate kohalike poiste kohta, palun kommenteerida:


Eduard Hansman (10.12.1900) Triigi v., sõdur, suri haigena 09.01.1920 Vaivaras

August Hea (21.06.1899) Habaja, suri 18.08.1920

Johannes Niirman (11.10.1887), sündinud Ojasool, elas Ravila v. Viskla k Rassi t., sõdur, langes suurtüki kuuli läbi 18.12.1919 Narva all, maetud Kose kalmistule

August Puur (10.12.1900), Triigi, Paunaste küla, suri 09.09.1919 Narva laatsaretis havatuna

Ruudolf Sabuuri (29.12.1896) Kõue v. Triigi Vana-Mihkli t., sõdur, suri Tartus sõjas saadud haavadesse 26.01.1919

Johannes Sumla (16.03.1899) Harmi, langes 14.04.1920 Tartus, maetud Tartu

Kristjan Teevert (17.10.1894) Alansi k. Vainu t, sõdur, langes Mõniste mõisa all 19.02.1919

Anton Viideman (02.10.1892), Ojasoo, Vetka t., langes 10.08.1919 Narva all

Triigi mõis XXI

Leidsin mõned fotod, kus peauksel näha neljaks jagatud aknaruudud:



Nõukaaegne, mingisuguse loosungiga aga heledate aknaraamidega.



Üks vanem vaade kaevu, paja, pinkide ja võimalik veel, et millegagi.



Üle saja meetri paekiviaeda, vanale jätkuks.



Need maakivid, mis on võinud kunagi olla vasalllinnuse müürid, veeretatud kokku vere hinnaga.

Järvamaa katused

Katuseroog vajab uuendamist vastavalt tingimustele.



Nagu katuselaastki, eriti, kui ei hooldata.



Aga laastukatuse löömine on mõnus tegevus.



Ilusad puithinged, sepal aega rohkem naelu luua.



Lehed loetud, edasi.

Ravila mõis

Uskumatu, et Kose kihelkonna üks ilusamaid hooneid, Ravila meierei laguneb järjest edasi.



Avastasin, et J.Vali kogu fotost tuttavad Ravila teenijatemajad (paremal) võivad olla järgnevad praeguseni säilinud hooned (pigem esiplaani hoone):



Esiplaanil olev on kaetud linaluuplaadiga, ehk on veel vana palkki all. Üldiselt on Ravilas veel mitmeid puithooneid, mis pole kaitse all.



Kaunistus - 19. sajandi lõpp?

Triigi mõis XX

Triigi kooliaegne õpilaste, hilisem tütarlaste magamistuba.



Ainus põhikorpuse ruum, millel aken sisehoovi. Robustse, suure pruuni tahveldusega kaetud sein. Mis ajast? Sigaritoa rohelise tahvelduse alune võib olla 1911, Hagemeistri ajast. Need hiigelplaadid oma koleduses võiksid olla veel hilisemad.



Sama ruumi teised kaks seina - suht mittemidagiütlevad.



Valgus hakkas siia ruumi alles hiljuti paistma - viimased kümme, miks mitte kolmkümmend aastat oli ruumi aken laudadega kaetud. Magamistoale omane hämarus, vaikus, salapära.



Massiivse tahvelduse alt väljailmunud maailing - päriselus võibolla mitte nii ilus kui fotol aga ikkagi asi millele viidata, et on ehitus-lammutuse käigus välja ilmunud.



Kui väljatulnud maalingu bordüüripealne osa on 1% värvi ja 99% tausta, siis kuidas oleks võimalik teada saada ja välja puhastada näites see sein, millel bordüür hästi näha?



Kui hoone vanimas osas paistab olevat kohati kümneid värvikihte, siis millised neist on kandnud mitmevärvilisi maalingud ning mis osas, kihis saaks need nähtavaks teha?



Väga keeruline case.



Vanimal osal on sügavaimad kihid tahmakahjustustega või näivad sellised välja.



Ka siin on bordüür, kas ka maaling?



Sellistes värvides bordüür, mis kihil maaling?



Kõige paremini nähtavad maalingud (lisaks äsja väljailmunutele) asuvad parunessi toas. Sinakad, roheliste kontuuridega ristkülikud, oranzil-beezil taustal, foto paar aastat vana.

Saeraam

Raplamaa paistab olevat saeraamide peamaakond - alaska mudeli maaletooja, isendid kuuri all nii elektri kui komplektse bensu-kettsaega - kõike siin leidub.



Antud pill on korralike relsside ja semi-uue Stihli (kes on kõva otsa Huskit raamil näinud?) hiigelsaega. Gaas on välja toodud mugavuse huvides.



Pidi olema millimeetri pealt välja timmitav.



Siit paned paku kinni.



Nii reguleerid kõrgust. Saag nähtud Palukülas, tänud Arnole fotode eest.

Kose kihelkond

Kose kihelkonda sattun (oma valla piirest välja), kui olen juhtunud rattaga Kiruvere kanti ja ei viitsi ümber veehoidla enam tagasi sõita. Rännak läbi Kose kihelkonna viib mind kuus korda üle Pirita jõe, kihelkonna tähtsaima veetee, asustuse lätte ja dominandi.



Paunküla külaplats (tegelikult Puusepa külas ja endises Ravila vallas) on saanud kihelkonna võimsama kiige - betoontaldmike peal, 24. poltidega kinni. Ega vähemat Paunküla Seltsilt (tegutsevad pläkutamise asemel) ei ootagi - valla viimasel tippjuhil nüüd aega seltsi asjadega tegelda.



Sammasportaali mälestus Paunküla mõisa kuivatil. Veel vähemsäilinud sammaste pärast võiks muinsuskaitse oma registrisse võtta Harmi mõisa tallid-tõllakuurid, peahoonest nad ei hooli, nagu siingi, Paunkülas.



Kortelääni maja mantelkorstna ase. Veel on võimalus koduvalla piirides koju saada, siitsamast Kiisa kõrtsi juurest vana Tartu maantee peale, sealt rootsiaegsele sõjateele, Punamäe talu tagant Kantkülla, kust saaks koeraterrori eest pageda mööda juba küntud põlluserva.



Tee viib Sõmerule. Pirita jõe võimsad käänakud, mitu mantelkorstent võsa sees. Muinsasula, nagu igal pool mujal Pirita jõe ümber.



Ravila. Mõis, mille maadele Kihelkonnakeskus ehitatud.



Ravila hooldekodu, mõisaelanike õhtune naer ja huiked.



Kose kihelkonnakeskus, kosk ja koolmekoht, hiiemägi, naabrimehe Otto Kotzebue haud.



Loojuva päikese ajal tagasi Triigil.