Ajakeskus Wittenstein

Kuigi mulle meeldis väga endine Paide vallitorn - kõige rohkem tühjad paesed korrused, eriti aga muinasaegsete ja hilisemate leidude väljapanek, on põhjust tagasi minna ka nüüd, kui kesk-eesti tähtsaim ja Järvamaa teiseks kalleim (peale Mäo liiklussõlme) turismiatraktsioon on avatud. Asjast täit pilti edasi anda on võimatu nagu on ka keeruline vallitorni edasine turustamine - kellele ja milleks? Potentsiaal on rahvusvaheline, mitmes keeled tõlked õppe-meelelahutus-seletusvideotel kui ka Eesti ajalugu tehtud sama lihtsaks nagu liftinupulevajutamine on siin märksõnadeks.



Süviti Paide linna, maakonna kui ka riigi-rahvuse ajalugu, kohati väga kenasti teostatud.



Suureformaadilised koopiad keskväljakuvaadetest olid ehk kaunimad äratundmised.



Ühe korruse maalid olid isegi käsitöö.



Serveriruum.



Olen olnud alati arvamusel, et eestlastel on ataman väga lähedane.



Mis paistab olevat nüüdse püsiekspositsiooni konkurentsieelis, on vanakooli interaktiivne ekspositsioon, eriti läheb peale nooremale publikule. Kui õiged nupud üles leiab, võib palju nalja saada, eriti lahe on Excaliburi mõõk, omamoodi reaalsusepiire kompav mõõgamäng vallitorni klaasterrassil.



Kui lõpuks pedaali üles leidis, sai papi asemel üliõpilasi näha. Teekann on, temaatiliste ajastutruude söökide pakkumine korrustel võiks jätkuda. 5€ snäkkideta, 6€ parankade-kamapallidega külastus.



Võimsaim koht oli kohe alguses, ajamasina entrance, samas seitse korda liftiga ei viitsiks enam sõita (oodata lifti vilkuvate tulede all klaustrofoobilisel korrusel koos vagunis koolnud küüditatuga), kuigi Paides võib lift olla väga kõva sõna. Kui trepid taasavada, võiks atraktsioonile panna 9/10. Teine teema on kliendi kohalemeelitamine, Mäos aga ehitati juba reisiterminali ja olid püsti mini-eesti logod. Sellest aga järgmises postituses.