Kose kiriku juhatus on seoses põlvkonnavahetusega otsustanud õudus- ja hirmulugude täävitamise asemel kantslist alla astuda ja rahvaga interaktiivselt suhelda. Et taastada kirik ajaloolise kihelkonnakeskusena on vaja kokku ajada kogu kihelkonna rahvas - selle jaoks korraldatakse sel aastal kolmandat korda kihelkonnapäevi.
Pooled korraldajatest fotol, päevad saavad toimuma 25. - 28. augustil, esialgse kava kohaselt algavad päevad matkaga, kus taasluuakse saja aasta tagune Kose Rässa mälestuste järgi. Kose-Uuemõisa koduloomuuseum, mis on kolinud Kose gümnaasiumisse, peaks töötama neljapäev-reede, reede õhtul ka üks tõhusam ajalooüritus, laupäeval turupäev, läbi päevade kontserdid, töötoad jne, jne, jne.
Kose kogudus on tõesti saanud uue hingamise, lammutatud on kiriku käärkambri vahelagi, põranda pinnal teostatakse täiendav arheoloogiline väljakaevamine. "Hullude" ideedega ei olda kitsi, koguduse organist soovis kihelkonnapäevadel hüpata bendzit kiriku tornist, planeertakse piibli-ainelist teemaparki.
Argipäev on aga midagi muud - ainus palgaline töötaja koguduses on preester, kes organiseerib vabatahtlikega kirikaia korrastamist, mida keegi rahaliselt ei toeta. Valla kultuuri-haridusnõunik ei ole seni viitsinud kihelkonnapäevi isegi hüva nõuga aidata.
Kihelkond aga püsib seni kuni seisab veel viimane küla, küla aga niikaua, kuni tõuseb veel kasvõi üksainus suits. Eelmise aasta kihelkonnapäevadel osalenuna julgen seda sel aastal kõigile soovitada, ka kaugemalt.
2010. aasta Kose kihelkonnapäevad lõpetas Hanna-Liina Võsa, kes peale mitmenda lisaloo esitamist kuid rahva aplodeerimise mitte lõppemist kuulutas: "Teie kihelkonnapäevad on lõppenud!"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar