06.05.12

Paunküla (Ardu) kool 250!


Õppetöö algus Kose kihelkonna Ravila vallas asuvas Paunküla esimeses koolimajas, Korteni majas, on Paunküla külaseltsi poolt viideteta dateeritud varasmaks, kui 250 aastat, kuid Paunküla-Ardu kooli kokkutulekul see kedagi ei huvitanud - Paunküla külaselts nimelt ignoreeris täielikult üritust. Huvipakkuv on Paunküla (mõisavalla) kooli moondumine ajas Ardu (küla) koolimajaks - haldusjaotus on soosinud keskusi ääremaadele ja alates kuuekümnendatest, kui Ardus laienes jõuliselt majand, kujunes paariklassilisest Ardu koolist sovhoosi kaadri eelistatud õppe-kasvatusasutus. Ardu kasvas ja kerkis, kuid kuidas läks ääremaadel? Ehitati kahekordseid hrustshovkasid, ühtlasi hüljati vanu kombeid ja traditsioone - sovhoosi direktor Mihkel Tuuleveski ei leidnud sovhoosi korras kohta aiandusele - koolimajade juurest kadusid lavad, kasvuhoone, kus lapsed ja pensionärid oli tööd saanud, õunapuuaiad jäi soiku, nõuti nende likvideerimist. Eile avatud Ardu haridusmuuseumis on mitmed albumid Paunküla kooli kunagisest tugevast aianduse traditsioonist, tänapäeval ei ole aga kooli supi kõrvale kohalikku maitserohelistki võtta. 1975. aastal suleti nii Paunküla kui Triigi kool - viimane oli kahe õpetaja ja kümnekonna õpilasega, esimene aga 22-aastase korraliku stalinistliku koolimaja ja kaadriga, kelle hulka kolm aastat enne sulgemist näeb ülemiselt fotolt. 1975 valmis ühtlasi Kose gümnaasiumi laiendus. Kas on paralleele tänapäevaga?


Muude Paunküla albumite hulgas on läbiva tuletõrjetemaatikaga kompilatsioone. Ühtlasi on nendel fotodel näha Paunküla koolimaja, kui see asus mõisa valitsejamajas.


Selle hoone vaated on suhteliselt harulased nagu see kaader 1982. aastast, mis jäi ka viimaseks.


Siin on lähivaates näha gaz-51 madelile tõstetud inimeste veoks ette nähtud kuut - see oleks paras sõiduk ka praegustele valla teedele.


Pikemal reisil oli mugavama käia muidugi omnibussiga.

2 kommentaari:

Inge Tuuleveski ütles ...

Pean vajalikuks Teie poolt kirjutatut paaris punktis täpsustada.Tsiteerin
õpilaste ajalooalast ettekannet:"Mõisakool on Paunkülas tegutsenud juba
17.sajandil, kuid täpset asutamise aastat pole teada. Sel ajal oli
hariduse andmine veel väga lünklik ja koolid tekkisid ning kadusid
korduvalt." Varasemast ajast pärit uurimustes on Korteni majja kooli
asutamise aastana ära toodud 1689. Paunküla kodu-uurijad on selle
aastaarvu aga kahtluse alla seadnud. Nemad pakuvad välja aastat
1639.Kuna see pole aga 100% kindel,siis on ettekandes see osa sõnastatud
nii:"Paunkülast on teada, et esimese koolimajana võeti kasutusele Saele
ehitatud niinimetatud Korteni maja. Maja ehitati arvatavasti! aastal
1639, kool on seal tegutsenud 17.sajandi lõpus."
Miks tähistati 250. aastapäeva? Tsiteerin:"Katkematult on võimalik meie
piirkonna koolilugu jälgida alates aastast 1762. Nii olemegi jõudnud
tänase tähtpäevani." Niisiis ei ole tähtpäev seotud hariduse andmise
alguse, vaid pideva!, katkematu koolihariduse andmise algusega.
Mõni sõna kooliaiast. Paunküla kooli aed oli leidnud tunnustust isegi
Moskvas. Kaugemale ei olnud tol ajal võimalik minna. Aia rajamise
initsiaatorid olid kooli direktor Luule Org ja loodusainete õpetaja
Linda Tammela. Aia hoidsid korras õpilased. Igaüks töötas aias kolm
päeva suve jooksul (töökasvatus).Maakoolid juures pididki olema
õppe-katseaiad. Pensionärid seal tööl ei käinud ja ühtegi palgalist
töötajat seal ei olnud.Aed käis alla pärast kooli sulgemist 1975.aastal,
kui sinna rajati Tallinna Spordiinternaatkooli treeningbaas. Noortele
sportlastele ei saanud aiaharimist kuidagi ülesandeks teha, nendel olid
ikkagi teised eesmärgid.
Mihkel Tuuleveski lahkus Ardu sovhoosi direktori ametist samuti
1975.aastal, ja isegi selles ametis olles ei oleks ta saanud kuidagi
anda korraldust kooliaia likvideerimiseks.See ei kuulunud tema
ametialasse. Põlise maamehena pidas ta aga vanu kombeid ja traditsioone
au sees surmani.

Juhan ütles ...

Aitäh asjaliku kommentaari eest, võibolla tuli mu kirjutatust välja, et samuti ei toeta Paunküla külaseltsi viiteta kooli alustamisaega.

Mihkel Tuuleveski tsitaat "sovhoosis pole kohta aiapidamisele" jm. lõik on võetud Triigi koolijuhtaja Aino Jaakova ettekandest 13.11.2010. Triigi kooliaed olla lastud unarusse jätta ikka enne 1975. aastat, enne kooli sulgemist. Seda üle küsida ei saa, kuna Ainot pole enam.

Kui Paunkülas niivõrd äge kooliaed oli, miks ei ole see traditsioon Ardusse üle tulnud - eeskujulik kooliaed võiks ju tänapäeval Brüsselissegi kuulda-näha olla!