LXXXVII - maamõõtja Eichenfeld

 Antud postituses üritame väheste säilinud infokildude põhjal taasluua Otto Rjurik Kotzebue partneri kartograaf Eichenfeldi retki - tema enda sõnadel sõitis ta läbi 600 külakogukonda, võrreldes seda rännakut karjamaa kivikangruga.

EHA kaardiserveri järgi on Eichenfeld koostanud:

1849 Raikküla

1850 Rapla, Kehtna

1854 Harju-Jaani

1855 Das Streu Stück Kirriwall (Kose-Uuemõisa valduste all) - see on säilinud andmete põhjal tema esimene Kose Kihelkonna mõõdistus. Kirivalla kuulus Habaja mõisa alla.

1855 Keila Meremõisa

1857 Järvakandi, Lellapere

1858 Keila-Joa, Käesalu, Meremõisa, Lääne-Nigula, Ridala

1858 Allans zum gute Neu Harm (TLA). Alansi küla on kuulunud Uue-Harmi mõisale, mille maadest on see üks väheseid säilinud kaarte. Säilinud seepärast, et mingil põhjusel on see sattunud Triigi mõisa kartide pakki, mille Otto Rjurik jättis 1906. aastal Julius Hagemeistrile, kelle fondis see tänaseni Tallinna Linnaarhiivis säilinud on. Kas see Alansi kaart võis olla stiilinäide Otto Rjurikule, kellele ta tegi tööd kolm aastat järjest 1873. - 1875?

Veel huvitavam küsimus on, kas Eichenfeld võis olla terve Uue-Harmi mõisamaa mõõdistaja? Veel enam, kas ta võis töötada ka terve Ojasoo ja Habaja mõisamaa kaartide kallal?

1865 Ojasoo Nr. 12 Perris Grund Kasiko on tema loodud, järelikult ka ülejäänud kruntimised.


Periood, mil ta neid joonestada võis, on 1850-1872. Nendest aastatest on säilinud tema kaartidest vanem ja hilisem teise maamõõtja mõõdistus. Need on:

1850 Special-Charte von dem zum Gute Neu-Harm gehörigen Streustücke Malema, belegen im Harrienschen Kreise, Joerdenschen Kirchspiele. Maamõõtja Schmidt.

1876 algavad järgmised Harmi kaardid, 1873 on mees juba Triigil tööl.

Perioodi, mil ta Ojasoo, Harmi ja Habaja jaoks töötas saame tema säilinud tööde järgi kitsendada 1858 (kindlasti) - 1865 (kindlasti) - 1872.


Vahepeal jõudis Eichenfeldt käia Läänemaal:

1870 Läänemaa Martna


Ja siis hakkas Triigi periood:

1873 Triigi, aluskaart 1858 Bauern Streuheuschläge zu Kau (EHA)

1873 Rava (TLA)

1873 Pala ja Kukepala (TLA)

1874 Virla (EAA)

1875 Krugs, Hoflagen Land Kossast und Nutto vom Gute Kau (TLA)

1875 Hofsland Pusso soo, Lauka rabba, Tammemets, Tamm-metsa soo und Wirla mets nebst den Gesindestellen Mäe & Tam-metsa vom Gute Kau (EAA)

Ja lõpetuseks mõisa südamaa:

1875 hofsland vom Gute Kau

Külade kaartidest on kahe arhiivi peale puudu vaid Kõu, mille pidi ta kruntima esimesena - talude numeratsioon hakkab sealt. Mõisa südamaa jäi viimaseks, kui viletsamad ja kaugemad kandid olid välja mõõdetud ja laiali jagatud.


Eichenfeld käis edasi:

1877 Järva-Viru Маршрутная карта от Г. Вейссенштейна до Г. Везенберга.

1880 Rapla Kuusiku

edasised andmed puuduvad

LXXXVI - Ja nagu läbi sõita 600 külakogukonda—võrdluseks karjamaa kangur

Lääne-kreisi maamõõtja Eichenfeldist on säilinud 1873.-1875. aasta maarevisjonide kaare ja eksplikatsioone. Mõisasüdame, Pala- ja Rava küla omad asuvad Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis, Virla küla ja lahusmaa Pususoo ja Laukeraba Ajalooarhiivis. Kokku on Eichenfeldi kaarte EAAs 24.

Tõlgitud eksplikatsiooide kokkuvõtteid ja seletusi on seni ilmunud Pala ja Rava küla kohta, Aksel Orasi tõlgetel ja tähelepanekutel on meresõitja Kotzebue poeg Rjurik ja maamõõtja Tammeväli kodeerinud esmapilgul tuimadesse kirjeldustesse tähelepanekuid traditsioonilise kombestiku ja pärandi kohta.

Olgu järgnev tõlkelõik tõenduseks maamõõtja Eichenfeldi loomingulisest lähenenmisest:

Nr. 27. Suitso või Pobboli pere koos 3. vastuolulise üksusega.

27.o. Õueala koos hoonestusega hõlmab 240 ruutsülda ja üks maaomandis juurviljaaed 80 ruutsülda.

a. Perele kolm tasandatud ja läände avatud muldset aiaplatsi 11 tolli paksuse huumusrikka mullastikuga saviliiv aluspõhjal.

---------  jätan pika osa kirjeduse vahele ----------

e.3. „Mõttetu maatükk perele Söeru otsa mäel” (Weiken seruotza meggi)—soomullaga, koos kolme väikese kääpa ja põõsastikuga.

e.4. Pere loodesuunaline samblasoo karjamaa seitsme suurepärase saviliiva künkaga—ümbritsetud põõsastikega—uskumuslike palvete esitamiseks.

m. Ja sama kõigutamatu on meelekindlus kui üksikuile sookuuskedele mõjuv tuulekiigutus „Suitso rabba” samblasoos.

i. Ja nagu kivikangur ühe 120. ruutsüllase kaljuriffiga. Ja nagu läbi sõita 600 külakogukonda—võrdluseks karjamaa kangur.