Kui ma ei ole tükk aega blogisse sissekandeid teinud, võite arvata, et on ilusad ilmad, palju tööd või muud põnevat, kui aga kirjutan tihedalt, sajab vihma, on selg haige või egotripp peal. Täna panen vaatamiseks välja oma järjekorras teise talu sildi, mis läheb kingiks järgmisel pühapäeval. Tegemist on ruunmotiividega, tõrvatud, hiljem õlitatud kuusehaluga. Kuna silt läheb kingituseks, ei pidanud vajalikuks jätta puidu pinda immutusvahendiga töötlemata, sest "kingitud hobuse suhu ei vaadata". Muudest arengutest rääkides võib positiivse eeskujuna hallist massist välja tuua Kangru Mardi, kes minu ettevõtmistest lugedes tassis Raplamaalt kohale peaaegu surfilaua mõõtmetes tammeplangu, millel visandatud tema talu nimi. Peatselt toimub esimene talusildi workshop, kus peaks valmima reljeefse kirjaga taies. Kangru plangul on hästi näha kirja tinglik visandlikkus - erineva kriidiga on markeeritud variatsioonid tähtedest, mis ei anna ranget tööjoonist, vaid lubavad süvendades loomingulisust.
Kirivalla külavanemalt tuli selline tagasiside:
Suured tänud blogilingi eest, juba esimesed talusildi teemad on väga huvitavad. Olen ise ka sel teemal mõelnud, et kuidas inimesi rohkem motiveerida talusilte tegema, kas võiks miski konkursi välja kuulutada vms. Ma nägin päris huvitavaid talusilte ka Kehtna vallas, kui sõita Keava peale.
Minumeelest võiks olla motivatsiooniks ka workshopid, ehk kasvõi talgud, kus ühistööna upitatakse, saetakse, hööveldatakse, lihvitakse, süvendatakse, värvitakse, immutatakse puitu, niikaua, kui sellest saab korralikud sildid. Võimalike motivaatoritena toimiksid ka teavitused, reklaam, artiklid kohalikes väljaannetes. Suurim muutus aga saab alguse eeskujust, kindlasti ka naabritevahelisest konkurentsist. Päikest!
3 kommentaari:
Väga hea mõte :)
Hakkasin muide koostama meie külade tegemistest tagantjärele, põhiliselt et dokumenteerida toimunut. Aga samuti selleks, et arutleda uute plaanide ja mõtete üle. Varsti saadan Sulle lingi :)
Mäepõllu on vinge. Seni tehtust mulle kõige enam meeltmööda. Ruunikiri tumedal taustal on kena kokkumäng. Kui varasemad sildid opole tekitanud mingit emotsiooni, siis see tekitas juba soovi tellida.
Praegu annab võrrelda kahte tehtud tööd: Mudasilla ja Mäepõllu. Mudasilla on mängulisem, lõbusam. Paunaste küla, mille dominandiks Mudasilla on, on väga armas, kompaktne, naiselik, palju väikseid hooneid, looklev tee, mõned mäed, veesilmad. Nime elementidest tingituna ei saanud seda teha kurjakuulutavat - alles 200 aastat tagasi oli seal vaid soine maa palkteega, ühesõnaga püüdsin taodelda positiivset emotsiooni.
Teine lugu on Mäepõlluga - Aelast edasi algavad Taga-Põlliku metsad, kuhu rahvajuttude järgi niisama kolama ei mindud - viletsa teega ei soovita sealt praegugi edasi sõita, ühesõnaga maailma lõpp. Ka Tln-Paide talitee peatus ja muidu väga ürgne koht. Lisaks peremehe muinashuvi koos Vigala Sassi pühedusega Estide Tsuudide Hingestatud Ilmaga. Tehniline, ehk sildi hoolduslik külg puudutab tõrvatud puitu, mis aegamisi heledamaks tõmbub ja seda on tähtede ümbert väga tüütu uuesti tõrvata, nii et effekt võib olla ajutine. Foto on ka õnnestunud, sumeda valguse ja äsja pealekantud põrandaõliga.
Postita kommentaar