372XP, ehk kõige kõvem huski, mis Eesti vahelaos leidub, kuna 575XP ja 395XP evivad kolmenädalast ooteaega ja kõige kõvem monster mingi 6666 vms., tuleb ise paadiga trossi järel vees rootsist kohale tuua, nagu mõnda aega tagasi iPhoonidega oli. Kuna oman kogemust 340ga, tuleb alljärgnevat võtta amatöörsaagija vaatenurgast: kõik need vidinad, mis vaikimisi profisael küljes on, saab teada spekkidest, järgnevalt aga, mis üleminekul 2.7 hobuse pealt 5.3 peale esimesena tunda oli:Suurus, kaal: ei näegi eriti suurem väja, kui 340, kaal on märgatavalt raskem(osaline metallkorpus (340 põhiline häda oligi selles, et plastik sulas summuti ümber)).
Pöörded ja võimsus: Kuna väändemoment on tunduvalt tugevam ja suurimad pöörded suhteliselt madalad, annab tapisaagimist ja puu skulptureerimist teostada väga erinevatel pööretel, kui rakendada maksimumpöördeid, võib kergelt tappi saagides terve puu läbistada. Seega tuleb gaasiga mängida, kuna aga saag on raske, tuleb gaasiandmisega harjuda.
Vibratsioon: tühikäigu pööretel on selline vibra, et pilt hakkab ees värisema, suurematel pööretel see kaob.
Jämeda puu saagimine: 18" latiga läbistab paksu puu, kuhu latt ära kaob, nagu hapupiima.
Langetamine, pikisaagimine: ei ole veel proovinud.
Üldiselt on tegu väga võimsa ja ülbe pilliga, kaal paneb paika sae kasutuse: puu otsa või katusele sellega ei roni, kreatiivsel tööl tuleb leida asend, et väga ära ei väsiks. Ma arvan, et minu seni leitud XP seeria kasutajate ülevaated on nii napisõnalised seetõttu, et peale suurt saagimist puudub kordinatsioon sõrmede üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar