30.08.08

Talusildid ep ole minu leiutis

Tänu kirjasaatajatele-skännijatele saavad selle ajaveebi lugejad osa varemavaldatud uurimuseset-artiklist Talusiltide kohta, mis loetav galeriis. Huvitav on, et osadele sarnastele järeldustele olen isegi jõudnud, enamuses võib artikli autoriga olla sama meelt. Kirjasaatjad-skännijad on mulle läkitanud ka põneva artikli katuselaastu valmistamisest. Autorikatse seisukohalt on siin galeriis ülevalolevad väljavõtted vaid haridus-teaduslikuks kasutamiseks. Kellel tõsisem huvi, palun hankige endale terved ajakirjad, või minge raamatukokku.

5 kommentaari:

Monika ütles ...

Talusiltidega seondub servast ka keelumärkide teema. Lugesin artiklit 2007.a aasta külaks valitud Kuhjaverest, kus esimese lausena kirjutati: "Aasta Küla 2007 tiitliga pärjatud külas pole ühtegi keelusilti “Eramaa”." http://www.maakodu.ee/index.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=11114

Kolu-Äksi on teel ühe ilusti heakorrastatud maja juures suur keelumärk, paar tükki on neid lisandunud ka veel Kanavere külla. Tulin just Tartu kandist, Peipsiäärse piirkonnast, kus oli neid eramaa-keelusilte ka üsnagi palju, just talumajade väravate juures, kus võinuks olla talusilt.

Mida nendest keelumärkidest arvad? Hajaasustusega maapiirkonnas mõjuvad need keelumärgid kuidagi ebameeldivalt, et mitte öelda, et ärritavalt. Nende mõte jääb mulle (juristina) ka suht arusaamatuks - ühelt poolt ei tohiks ju siis ka ise sealt läbi enam sõita, teiselt poolt on ju niikuinii igale normaalse mõistusega inimesele arusaadav, et taluõu on eramaa :)

Juhan ütles ...

Eks see ole igaühe oma teha, kas panna oma väravasse mingi meeldiv märk, telliskivi, või laetud püss, sihikuga tee poole, päästik kinnitatud nööri külge, mis jookseb teeraja pealt läbi. Mõned põhjused, mis mulle esimesena pähe tulevad:

1. Nii karm peremees, et teed ei joo, jala ei käi, raamatut ei loe ja märgistab oma maa konkreetse, 1selt mõistetava märgiga, sest ise ei saa keerulisemast asjast, kui telliskivi, aru?

2. Peipsiääres on ilmselt tegu randa kippuvate läbisõitjatega, no äkki ei mõju puust tootem nii hästi (jällegi ajukapasiteedis kinni), analoogse läbustajapüüdja on telliskivide näol sisse seadnud hongmees http://www.hong.ee/blog/?cat=18 kuigi pikemas perspektiivis (rahvast harides?) võiks ka keelumärgid olla ümbrusesse sulanduvad, miks mitte ka puust hoiatava püssiga, peipsiääres võiks olla korralikud ujumiskohta tähistavad märgisüsteemid üleval.

3. Eks see näita üldist külaelu taset, ehk, millise problemaatikaga, millises semiootilises ruumis, tuleb hetkel orienteeruda ja elada. Kui keelumärk aitab rööbasteta hoida looduskaitseala, on see, ma arvan, põhjendatud, kui aga see sulgeb jupikese eramaast, mille kaudu saab näiteks Leva järve äärde, võib, minupoolest, seda märki ignoreerida (jalgsi või teed mitte lõhkudes edasi kulgedes).

4. Võibolla aitab kärtspunane telliskivi väravas peremehel õhtul rahulikult magama jääda, nagu mõned inimesed kaifivad koerte lõputut haukumist, märgina, et kõik on korras.

5. Juuru-Rapla teel on trobikond eramaa märki, kusjuures võsa ja metsa ääres, üliilusasti puust skulptureeritud, Raplamaa külaliikumine on Harjumaa omast aastaid ees, ehk on siinkandis tegu linnainimestega (elades Kolu-Äksi tee ääres magalas), kes, viibides, päevas näiteks 4 tundi liikluses, valivad endale märgi, mis nende (ja nende jaoks ka kõigi teiste) jaoks kodune ja üheselt mõistetav?

Sellised mõtted, teema on huvitav ja lai, intrigeeriv, paku midagi ise ka välja.

Monika ütles ...

Sul nii palju arvestatavaid variante, et nendele oskan ma lisada vaid ühe - et ehk mõni arvab, et nii on moes :D

muide, ka mulle hakkas silma see eramaa tähistus, millele Sa viitad Rapla-Juuru tee ääres, ja mõtlesin isegi seda pildistada ja Sulle saata, et saaksid oma ampluaad laiendada :)

seadus (asjaõigusseadus) ütleb igatahes nii:

§ 142. Võõral maatükil viibimine

(1) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Nii et kui on piiratud - aed ümber - siis tegelikult ei oleks ju mingit märki vajagi. Muul juhul räägib aga seadus tähistamisest, mis kindlasti ei tähenda liiklusmärgi paigaldamist...

PS: ja telliskivi liiklusmärgina kehtib ikka liiklusvahenditele, seega saan ka mina sellest Leva järve juurde viiva tee märgist aru nii, et ju siis omanik ei tahtnud, et autodega seal sõidetakse... Eks neid igasugu looduse läbustajaid ju ole ka, kes võisid selle märgi paneku tingida

Juhan ütles ...

Lisan veel omaltpoolt:

Leidsin ühe lõike, kus on sätestatud teisiti kui § 142 (1):

§ 26. Avalik juurdepääs kinnismälestisele

(2) Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni.

Monika ütles ...

väga hea viide :)
igaüheõiguste teema on aga omaette teema.

põhiline mõte siin oli ikka selles, et kui on vajadust oma valduste piire tähistada, on talusildiga samas stiilis tähistus ikka kõvasti sümpaatsem :)