...ja sügis on kätte jõudnud

Ma olen vahepeal saanud kriitikat, et selles ajaveebis on liiga palju ilusate näitsikute pilte - no ma arvan, et see sümptom võib vaevata seda, kes siit saidilt pidevalt uusi postitusi otsimas käib (ei kasuta RSSi), ning seeläbi oma pea segi ajab. Tõsi, vahepeal kirjutasin traktaadi mihklipäevast, paraku ei jõudnud seda publitseerida ja nüüd ei leia seda oma arvukate winchesteride, mälupulkade -kaartide, perfokaartide pealt üles. See oli pikk ja masendav jutt, kuidas külm on saanud soojuse, niiskus kuivuse ja pimedus valguse üle võitu ning ehitusmaterjali ei tohiks enam see hooaeg lageda taeva all hoida. Aga see selleks. Sügis süveneb ja ajab ahju alla tuld tegema ning selle paistel ennast soojendama ja tukkuma. Lisaks on mul külmetushaigus, ehk igavikuga saan suheldud ilma internetita, sulen vaid silmad ja lasen palavikul ennast teistesse reaalsustesse kanda. Siinkohal peaks mainima paari üritust, millest osa olen võtnud, enne kui need ununevad:

1. Kõue Külade Seltsil on toimunud kahed talgud, kus sai parandatud laululava (!) vundamenti (kunagine tallihoone vundament), ärge küsige minu käest, kelle algne idee seda teha oli või kes on need kolmkümmend paari, kes seal jenkat vehkima hakkavad, sest just nende jaoks sai vundamendi keskele valatud tumbad, et sillus tuleks alla nelja meetri esialgse seitsme asemel. Ma olen suhelnud inimestega,kes kolmanda sektori talgute kohta on arvanud, et see tähendab lausväljapressimist, ehk kasu lõigatakse otseselt nende töö pealt. Mina seda ei arva. Ühistöö on tõhus investeering, kus tulemus ühiskasuna kaalub üles need tunnid, kus igaüks oma ehituskunsti või musklirammu demonstreerib. Lisaks ühised üritused külarahvaga loovad sidemeid, annavad uusi ideid ja lähendavad inimesi. Esimesel talgul oli fantastiliseks vaatepildiks minu nabrimees Priit, kes kaevas üksi pooleteistmeetrisügavuse, poole meetri laiuse ning umbes kahesa meetri pikkuse kraavi keset vundamenti. Ülejäänud mehed vaid ahmisid õhku ja olid augu ääres ka ühtlasi minestuse ääre peal, sellise inimkopa jõudemonstratsiooni peale. Priidul ei hakanud isegi higi selle töö peale jooksma. Ok, see oli veidike liialdatud, aga umbes nii see oli. Kahjuks ei ole mul pildimaterjaali töökatest vundamendivalajatest, küll aga on üks vaikelu, saalungid veel peal:



2. Paide 717
Sai üks õhtu üle Kõue-Paunaste-Virla-Kadja-Aela-Vaopere-Suurekivi-Vahastu-Piiumetsa-Roovere-Lõõla-Väätsa Paide sõidetud, et osaleda ühingu Weissenstein korraldatud Paide linna ajalugu tutvustaval üritusel. Lisaks muusikakooli helgematele õpilastele, võtsid seal sõna:

Rainer Eidemiller, kes rääkis kenasti süstematiseeritud slaidide taustal linna ajaloost kuni Rootsi ajani, sealhulgas Christoph Negelinist, kes kahe võimu ajal linna õigusi kaitsnud, ning kelle nimeline saal raekojas on. Ürituse pildid

Rene Viljat, kes rääkis Paide raekoja teise korruse projekteerijast Purfeldtist, kes suri nõukaajal unustusse vajunud postkaardikujundajana, kuid kellel nüüd, renoveeritud raekojas samuti oma saal.

Tiiu Saarist tegi ülevaate tööstusest Paides eelmise sajandi alguses, põhiliselt õitses Paides ning selle ümbruses viinapõletusäri. Minu jaoks oli huvitavaim fakt Paide viinavabriku vimm Vodja viinaköögi vastu, kes sel ajal rohkem õlle pruulida jõudis.

Paraku, ka siin ajaveebis minu poolt välja hõigatud rahvusvaheline väikelinnaplaneerimisseminar Paides lükkub aastasse 2010, seega, kui seda teksti loeb keegi aastal 2010 ning sarnane üritus on Paides käimas, mina aga kakerdan kuskil mujal väikelinnas, palun tuletage mulle meelde, et ma läheks kohe Paidesse ja jagaks teistega oma väikelinnautoopiat.

3. Kolmas üritus toimus Vahastu linnamäel ning sinna sõitis Kõue kandist jalgratastega terve kari inimesi, seal toimus laat ja mängis Kirtana Rasa. Paraku ei olnud mul tervist, et satrtida. Eks selle reisi tulemuseks oleks olnud jälle mõned kenade näitsikute pildid siin üleval, millest Te nüüd pääsesite.

Talusildiuudistest on mul välja käia kaks sügistalvist lahendust- Vismanni ja Uuetoa. Kusjuures Uuetoa talu maal Kadja külas toimub 2010 Kõue Külade Seltsi augustipidu, seega sai see silt endale ka küla nime. Võibolla on see uus trend, ehk peaks seda lahendust kasutama ka teised aktiivsed Kadja küla elanikud. Seoses viimaste siltidega on minu käest sildi tellijate keskmine ooteaeg tõusnud paarile kuule, midagi pole parata.