von Stackelberg vaablasepesa eritisest

Ma olen juba pikemat aega disaininud mõttes kostüümi, millega tuua pööningult alla hiiglaslik vaablasepea, täna, pesa taktikalisel seirel avastasin, et ligi poolemeetrine spiraalkärg eritab alt vedelikku ning see voolab otse mingisse kasti, kus veel viimasest kolimisest lahtipakkimatta kraam. Eritis-biomass oli omakorda kasvupaik kõiksugu vakladele-ussidele-tõukudele, kes olid kenasti kasti sisu hõivanud. Peale mõne antiikseks-pehkinuks moondunud fotopaberi, leidsin kastist väärtuslikuna veel kirja oma kirjavahetusest Jochen von Stackelbergiga, kellega tutvusin kunagi Järvamaal, kus osutasin giiditeenuseid Esna, Vodja ja Põhjaka mõisas.



Jocheni tõid 70. sünnipäevaks Eestimaale tema kolm poega ja nõbu ning nad külastasid paiku, mis olid nende suguvõsaga seotud. Tema vanavanaisa Julius Baron von Toll oli sündinud Vodja mõisas, selle majandamisega tihedalt seotud olnud, kuid surnud 1921 Revelis. Selgus, et vaklade eluvedelik oli rikkunud Juliuse kihlatu, Lucie Grätin (neiup. Kosküll) näolapi fotol. Foto on tehtud nende pulma aastapäeval samuti Revelis. Õnneks on foto kõigest koopia, kuid häving on kahetsusväärne. Oli just Vodja mõisa võlvkeldrid need, kuhu II maailmasõja ajal osaliselt Tartu ajalooarhiiv viidi ning nüüd selline loodusjõudude purustus.


Meie kohtumisel 2006. suvel Peetri kirikaias mäletas ta veel üksikuid eestikeelseid sõnu, meeles oli ka vanavanaisa ütlus eestimaa maakondade kohta: Virumaal on hea õlu, Harjumaa on üks vilets maa, Järvamaal on hea elada ja surra. Paraku tal viimasega ei vedanud.