Kaiu-Põlliku-Kädva-Paluküla

Sai käidud seda rada mööda, Paluküla Hiiemäel oli mingi väike ürituse sorti asi, kohal olid mõned inimesed ümberkaudsetest küladest ja Kõue kandist. Raplamaa leht Nädaline isegi kajastas seda, mis just sääl toimus. Natuke olen segaduses, selle mäe intriigid keevad inimestes üle, raske on isegi kellegi poolt midagi kosta. Ma loodan, et selle suusakeskuse projektiga juhtub, nagu Peetri SPAga, vallavanema tagasiastumisel lihtsalt unustatakse selline hüpergrandioosne kinnisvarabuumile omane lahmimine.

Vahemärkuseks mainin, et olen segumasinast ja lampraadiost valmistanud pealtkuulamisseadme, millega õnnestus satelliidilt kinni püüda järgmine msn-vestlus, kus kaks asjaosalist kommenteerivad Paluküla üritust ja sellele järgnenud meediakajastust:


indigomees:

Eksole, lähed loodust nautima ja ajalugu tunnetama ning äkki leiad enda nime kuskilt manifestatsioonilt…
Aga noh pole viga, tekst ju täitsa hea ning hea ka näha, kuidas inimestele sellised asjad väga sügavalt hinge lähevad.
Ma ise muidu arvan, et teemat oleks pidanud äkki üldisemalt analüüsima ning see maakorraldaja kriipsutõmbamise näide ja saiaküpsetajaga lepingusõlmimise näide pisendab teksti mõju, kui on eesmärk kedagi sügavamalt mõtlema panna või nö. hiiekaitsjate poolele üle tulema panna.

Aga nagu ta ise kirjutas, et oli vaja hinge pealt mured ära rääkida… Tubli!

emo:

eks ta ole, vundamentalistid saavadki endale jyngreid kas juhuse või ajupesu läbi, sellel ceisil pole enam eriti argumenteeritud vastuargumente, niivõrd emoks on asi k2tte läind.

Aga see hilisem praad ja viinad olid väga h22d!

side lõpp.


Üldiselt on mul alati aukartus, kui sõidan läbi Kädva - selline ürgse fiiliga võimas küla. Eriti imponeerib mulle Kädva mõis, mille kujutise sättisin ka ajaveebi päiseks - see on kõrge paekivisokliga, kunagi võimasalt künka otsas seisnud ilmselt vanabalti tüüpi palkhoone, väikeste ruutudega akentega ning selle ümber asuvad iidsed pargipuud on nüüdseks kaitse alla võetud.



Võibolla näeb Triigi mõis kuskil saja aasta pärast selline välja. Teine äramärkimist vääriv objekt Vahastu-Lelle teel on Härjamäe talu lubjaahi, kuhu on püstitatud ka infotahvel.



Kõue Külade seltsi maade lubjaahi asub Triigi külas, kunagise Triigi kolmanda, kõige vähemteatud abimõisa Oraveski ehk Väikse Kõu maadel. Juba Mellini kaardil tossab seal rõõmsalt korsten: Ziegeley! Järgnevatel kaartidel kord on, kord ei ole lubjaahju ja tellisevabrikut. See on seletatav järgnevaga: Vajadusel või suuremate ehitustööde käigus toodi telliskivimeister sisse venemaalt! Siin ta siis mõned aastad juhtis lubjapõletust, katuse- ja ahjukivide tegu, kuni majad olid soojad ja katused peal. Siis kupatati ta jälle minema, Oraveski aga unustati, kuni järgmise korrani. Ma ei ole veel kontakteerunud suvilaga, mille õuel Triigi küla lubjaahi on, ega seda eksponeerinud, küll aga on see mul kunagi plaanis.