Barokne, kõrge murdkelpkatusega põhiosa on arhitektuuriliselt samaväärne lähedal asuvate Ojasoo ja Habaja mõisa peahoonetega, ainult laiem ja kivist.Hoone keldrid vääriksid eraldi peatükki ja täiendavat uurimist, järgneval skeemil olen võlvid tähistanud kollaste kaartega, osa asub väljaspool maja, mis annab lisa hüpoteese ehitusjärkude mõtestamisel, kollaste ringidega on tähistatud kaevud. Punane - tornlinnus, must - barokne osa, helesinine - Kotzebue aegne tiib, mida vaatleme järgmises postituses, roheline - klassitsistlikud portaalid, millel peatume lähemalt.
Nimelt Hermann von Breverni mõisaomanikuks olemise ajal (1779-1832), täpsemalt 818-1820, lasi mees ehitada mõisale uhked sammasportikused, mis sobivad murdkelpkatusega hoonele nagu öösärk sea selga, kuid midagi pole teha, kuidagi pidi ju tuusama ja hoidma maja talupojahoonest erineva. Nelja sambaga portaale on kaks, joonisel paremal väiksem (barokiaegne peasissepääs) ning allpool uus peasissepääs, kuhu kujundati ette auring talli-tõllakuuri ja aidaga, muutes endise parginurga esindusväljakuks. Järgnevalt veel üks Mimi (Wilhelmine) von Kotzebue joonistus, täiesti uskumatu, mida on kokku sobitatud, aga nii see on ja see on säilinud tänapäevani - uhked läbi kahe korruse toskaana sambad ja veneetsia aken murdkelpkatusega hoone otsana:
Märka veel nägusat kaevumajakest laternapostiga. Kõige kreisim klassitsismi hulluse juures on sümmeetria taotlus nui neljaks, järgneval pildil kollaste täppidega tähistatud aknad on vaid mulaazid, klaasi taga on kivisein!
Siia vahepeale üks tänapäevane foto eelmise pildi vastaspoolelt, praeguste akende kõrval on näha kivist vanade aknaavade kaaristud, mis paiknesid hoonel sümmeetriliselt. Miks aknaid nihutati, no kes seda teab, aga seda on tehtud:
Ja lõpetuseks mõned pildid keldrist, millede tõeline ulatus jääb tuleviku kaevajate, varingu ignoreerijate teha, osad käigud on kinni müüritud, kindlasti leidub käike väljaspool praeguseid silindervõlve, mitme võlvi varemed on näha väljaspool maja. Kinnimüüritud käik:
Ümara seinaga kelder:
Orvandid seinas:
1 kommentaar:
Eile sai siis hoone oma silmaga seest üle vaadatud. Täpsemalt - see osa hoonest, mille 20. sajandi tormised sündmused meieni säilitanud on.
Minus igatahes süvenes küll veendumus, et tema vanemad osad pärinevad keskajast. Ja arvan, et keskajast ei pärine mitte ainult edelapoolne juurdeehitus (skeemil punane), vaid kogu läänetiib või täpsemalt öeldes suur osa sellest, arvatavalt vähemalt kolme ruumi ulatuses.
Arvamust süvendavad kaks asja. Esiteks lääneseinas olev raidraamistusega ja trelliaukudega aknaava, mis on muide üsna perfektselt säilinud. Ei usu, et selliseid raidseid avaääriseid võidi kasutada peale Liivi sõda. Lisaks on sarnaseid aknaid olnud seal veelgi, sest samades ruumides vedeles irddetailina veel ühe sellise aknaava ääriskivi. Ja teiseks asetsesid seal küünlanišid, mis olid keskajal tavalised, hiljem aga kadusid.
Kuna kogu keldriruumide jaotus on äärmiselt keerukas ja tohutult ebakorrapärane, usun ma ka, et keskajast võiks pärineda seal vähemalt kaks ehitusjärku.
Võib-olla oli seal tõesti algselt (14. sajandil või 15. sajandi algul) tornlinnus, mis hiljem ehitati aga suuremaks majalinnuseks.
Usun, et kui Liivi sõja järel (arvatavalt 17. sajandil) kerkis Triigile barokne mõisahoone peafassaadiga põhja, siis jäi osa (sõdades terveksjäänud?) keskaegseid konstruktsioone edelas tiibehtisena selle gabariitidest välja, osa aga sulandati uude hoonesse. Igatahes barokse tiiva lõunaseinas (praeguses sisehoovis) on näha krohvi varisemise järel mitmesuguse kujuga väikesi aknaavasid, mis on hiljem kinni laotud.
Umbes selline pilt on kujutatud ju ka kunagisel mõisaproua joonistusel - barokne hoone ja tükike keskaegset osa sellest tornina lõuna (edela) poole välja ulatumas.
Mind hämmastab kõige selle juures enim asjaolu, miks ei ole seda raidraamidega akent mainitud üheski mõisa kirjelduses, sh Muinsuskaitseameti registrites? Kas see oli veel lähiminevikus mingite tarinditega kinni kaetud ja avati hiljem? Või ei viitsinud inventeerijad sodisesse keldrisse ronida ning vaid vaatasid väljast, et miski tühine ava ja rohkem sellele tähelepanu ei pööranud?
Igatahes - kui vaadata Kultuurimälestiste Riikliku Registri kandeid, siis ei ole seal sõnagi ei raidraam-aknast ega ajastutest enne 17. sajandit... Ehk siis ühelt ilmselgelt keskaegselt asjalt näib olevat tükk varasemat ajalugu maha lõigatud...
Postita kommentaar