10 häält - Meeldib looduslikkus
5 häält - Mul on juba kuskil puitkatus
4 häält - Kaalun kõrvalhoonele panekut
3 häält - Plekk ja kivi ruulivad rohkem
Pole vaja üldse ehitada praegu - keegi ei arva nii
2. Laastumasina prototüüpi olen edasi arendanud, sai keevitust, sai metall suhvli, pildil veel puusuhvliga:
Kahjuks on terade pildid teise vindi peal, praegu on mul 3 erineva pikkuse, paksuse, teritusnurga ja sulamiga tera, suhvel tahab arendamist, pildil olev on paras kapsaviil, aga töötab lepaga, proovi haavapakud, mida tuli üks huviline minu juurde laksima, olid praegusele setupile liiga kõvad, probleem oli tol käivitamise päeval ka ilmaga, miinuskraadidega on puu jäik, on vaja plusskraade ja niiskust, praegu vedelevad haavapakud lumehanges, eks kevade poole tee neist hääd pilbast.
3. Tegin soojamüüriga 1:0 ehk mul oli juba tunne, et kõik need augud, mida ma müüri sisse olin teinud, juhivad mu tähelepanu vaid eemale mingist salakäigust, mida mööda kinnise siibriga soojus peaks korstnasse jooksma, lõpuks avastasin kõige viimase käänaku ummistuse, nõgikorall oli moodustand ühtlase seina, mida pidi käega katki mudima - heaks õpetuseks soojamüürianomaaliate avastamisel - viimane, kõige külmem käänak.
4. Sain ka ise käe keevitusel valgeks. Üldiselt on mulle keevitamine alati robustne töö tundunud, paraku on tegu sama tundliku ja head koordinatsiooni nõudva zanriga, kui akvarellmaal. Peenikese pintsli asemel on tuline raudpiliiats, tohutu tunnetustöö, nagu maaliks vedela metalliga, ilus keevitusjälg on sama ilus, nagu sõlmjas meandermuster, esimesi samme keevituses nimetatakse si??umiseks, võrreldav suvaliste värviplärakatega paberil. Jõuga ja vehkides ei saavuta mõlemal alal midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar