Olen viimastel päevadel tänapäevase kartograafiaga tegelenud - põhjusi, eesmärke isegi kaks, käimasolevad projektid, millest esimene kujutab koduvalla kaarti, millel peaks kõik siin leiduva kuidagi sünteesima, üldistama, kajastama ning teine, lähteülesanne JAPi piirkonna turiismiinfo andmebaasi loomiseks. Need kaks projekti on mitmel korral kokku jooksnud, mitte kinni, vaid üheks üldisemaks ülesandeks, nimelt ootan teist päeva valla aluskaardi hinnapakkumist teiselt pakkujalt. Teises projektis, turiismiinfo kaardiserveris, sai minu üheks ülesandeks, Nahkanui mehe idee põhjal, joonistada tänapäevane piirkonna kaart, kasutades vanadele kartograafidele omast selgust, lihtsat joont ning üldist, tänapäeva sobivat, postbarokset laadi. Ehk on see võti ka esimese projekti jaoks, tähendab, loobumine kirevusest, liigsest detailist, keskendumine olulisele - põhiteed, külad, mõisad, poed, vaatamisväärsused, järved ja jõed, olgugu, et valla kaardi projekti jaoks on isejoonistatud (eeskujuks EW aegne kaart) skemaatiline kaart veel mitte väga tõsiseltvõetav alternatiiv, ootan endistviisi teist hinnapakkumist. Paistab, et minu vildikakaart tuli välja analoogne 1923 aasta Harjumaa omaga, eks sama kontseptsioon sealgi:
Kuid keskendume praegu turismiteemale, paar päeva olen seedinud Peetris toimunud JAPi turismiarenduskoosolekut - kas seda saaks kokku võtta seal osalenud Aldo sõnadega, et ta on Järvamaal selliseid häid turismialgatusi näinud juba kümme aastat, aga tegudeks pole veel läinud? Nii ja Naa. Nagu selgus, tegeleb mitu üritust Järvamaal turisimi arendamisega, ehk midagi ikkagi toimub. Reaalseks tulemuseks oli ka juba mainitud lähteülesanne turismimarsruutide ja -objektide haldamise programmile, millega peaks saama tulevikus igaüks omale meelepäraste liikide objektide (mõisad, looduskaunid kohad, turismitalud, muistised) hulgast välja sõeluda ning koostada personaalse tursmikaardi. Kolmandaks muidugi pilootprojekt Kõue kaardina, mille tulemust terve JAPi piirkond ootab, et võimalikult oma vallale rakendada.Koosaolekul osalenud Eivere mõisa omanik Janne ütles, et reaalne kasu on vaid pakettidest (mõisatuur, linnatuur), et välisturiste paeluda. See on muidugi ideaal, kui igale turistile leiab sobiva paketi, mis teda rahuldab. Siin tuleb mängu turisti mõiste, mille all mõeldakse isikut, kes viibib võõrsil üleöö. Pildil Eivere mõis 2006. aastal, praeguseks on see neoeklektiline loss kenasti klantsitud nii seest kui väljast ning ümbritsetud raudvarbadest aiaga:
Minu jaoks on turism midagi üldisemat või ma soovin selle segada üldise eluga, ehk arvan, et pole vaja rohkem raudaedadega ümbritsetud ööbimiskohti, kuhu väljamaalased sisse aetakse, kaitsmaks neid külaelu üldisema miljöö eest. Minu jaoks algab turism (eelkõige tunnen ennast turistina jalgrattal kohti avastamas) turvalisest külatänavast, väga iseloomulik, kuid teatud mõttes uskumatu on minu jaoks turismi väärtus kurja koera indeksis, ehk kõige ebameeldivam on mulle olnud ründavad koerad. Sellest teooriast võib südamerahus välja jätta kõik need embrüonaalses staadiumis bussis olesklevad laibad, keda solgutatakse aedadega piiratud maaaladelt analoogsetele. Peetri kosolekul jagati ka hulgaliselt tänapäevaseid turismiteooriaid ning ühel nendest olid turisti tüübid, ehk intelligentne, oma jala peal käiv, uuriv, objektiivset elu otsiv turist sattub kindlasti ka külavahele. Muidugi on kõiksugu intriigid seal eksootika, võibolla ongi ta koerade gaasitamise või kellelegi tappa andmise peal väljas ekstreemturist, enamasti aga ei saa võõrustaja üle oma varju hüpata, ehk, kui üldine elu on vilets, inimesed kurjad ja koerad lahti, ei aita siin ka mingi virtuaalne rakendus, järgmine kord valib turist uue sihtkoha. Tulen tagasi oma kunagi teesi juurde, et üldisele viletsale foonile ei ole mõtet kiiskavat torni ehitada, reisisihtkoha sõbralikkuse määrab keskmise inimese heaolu, rõõm külalist vastu võtta, kui me saame üldse suuremas plaanis välisturmist rääkida.
Mis oli üllatuseks, et JAPi piirkonnas tegelikult ei leidu majutajat, kes võtaks ööseks vastu bussitäie rahvast (50 inimest). Siinkohal on Triigi Mõisa uuendatud äriideel perspektiivi, kui seal nii suur ööbimiskohtade arv sisse peaks jääma.
4 kommentaari:
Ma ei oska öelda, kuhu siit üks kommentaar kadus. See oli antud postituse kohta ja ma avaldasin selle. Kas blogger sõi selle ära või oli kogemata kommenteerija kirjutanud mingi vale teema alla, aga see on vähetõnenäoline. imelik lugu.
Kirjutan vastuse hulkuma läinud kommentaarile, niipalju, kui sellest mäletan: Külavahel annavad just märku lahtised, kurjad koerad. Mul ilmselt puudub ettekujutus nende mõnede rahulike kinnisel krundil olevate koerte näol, kui palju neid võib üldse olla, sest paistavad just esimesed välja ja mitte hästi. Kui koer on peremehe peegel, siis ütleb see ka ümbruskonna kohta palju. Reaalset trahvimist tahaks muidugi näha, või on selleks vaja ka kuni luuni tükk välja hammustada. Aga võibolla kellelegi isegi meeldib, kui mingi võõras koer tormab peale ja teeb hääli ja zheste, mis on üheselt mõistetavad kui, tapan su ära ning rebin tükkideks.
"Tulen tagasi oma kunagi teesi juurde, et üldisele viletsale foonile ei ole mõtet kiiskavat torni ehitada, reisisihtkoha sõbralikkuse määrab keskmise inimese heaolu, rõõm külalist vastu võtta, kui me saame üldse suuremas plaanis välisturmist rääkida."
Kindlasti on siin omajagu tõtt. Nagu Paideski puudub turismi toetav infrastruktuur, puudub see ka Järvamaal tervikuna. Ma ei näe hetkel muid lahendeid sellest olukorrast välja tulemiseks kui luua tõsiseltvõetav portaal, mis koondab kliendisõbralikul viisil kõik pakutavad turismiteenused piirkonnas ning võimaldab neid omavahel segada sobivaks paketiks. Olemasolevad ja võimalikud teenusepakkujad saab juba toimiva võrgustiku kaudu panna asjast huvituma. Muidu ei juhtu midagi.
Janne poolt öelduga saab nõustuda ainult mööndusel, et jutt käib võrgustiku liikmetest mitte katusorganisatsioonist, kes siis sihtgrupile pakette toodab. Jah, alati võib olla mõni standardtoode aga üldiselt sealt need "embrüonaalses staadiumis" tegelased ilmuvadki. Tegelikkuses on võtmesõnadeks siiski personaalsus ja individuaalsus. Mida paindlikum on teenusepakkuja, seda parem talle. See toimib nii grupi kui ka üksikisiku tasandil. Ja selleks PEAB OLEMA teenusepakkujate võrgustik. Ja selle võrgustikus haldaja, kes suudab vastavalt kliendi vajadusele lahtised otsad üheks tervikuks siduda. Toimiv võrgustik aga hakkab toimima lumepallina, kaasates üha uusi ja uusi raha teenimisest huvitatud ettevõtteid ja üksikisikuid.
Hee, see oli minu kommentaar, mis siis kuskile plagama pani :) Muude mõtete seas tahaks öelda, et kui probleem on tõsine, peab ka kogukond tõsiselt tegelema. Kuulsin, et Habaja küla lapsed ei saa mööda külateed jalgsi või rattaga Harmi kooli minna, sest tee peal olla kurjade koertega maja, kust need elukad ka tee peale pääsevad ja olla ka lapsi ehmatanud, isegi näksanud. Koerad käivad kindlasti külaelu juurde, aga iga koeraomanik peab ikka teadlik olema ka sellest vastutusest, mis koeraga kaasneb.
PS: oma viimase koeraga õppisin, et paraku ei kehti alati see põhimõte koer kui peremehe peegel. Ja sellest tulenevalt soovitus kõigile, kes koera hakavad võtma - ärge laske end kasvatajal ära rääkida ja tehke võtmetesti jms, et veenduda, et see koer ei ole arg.
Postita kommentaar