Loovküla keskuseks on kahsanurkne basilikaalne hoone, alumisel korrusel kaheksa ruumi ringis ümber keskmise saali, kõik feng shui sõbrad võivad seal rõõmustada ning mitte ainult - teise korruse ringrõdult saab vaadata välja ning alla, kõik hoone välisseinad on klaasist, kõik kaheksa ruumi hoone all on avatavad õue lükandseintega. Hoonel on tõrvatud laudkatus. Konstruktsiooniks on puitsõrestik, kaks võimast korstent suubuvad ahjudesse ja kaminatesse majas. Puupliidil saab teha maitsvaid roogi. Abihooned on traditsionaalsed palkhooned, autoga juba maja ette ei sõida, parkla on eemal. See ei ole minu idee, vaid tehnilis-poeetiline kujutis ühest suurest ideest. Idee autor veidi kardab, et see geniaalne lahendus võidakse temat üle lüüa aga ma arvan, et kui kasvõi iga eestimaa küla endale loovküla keskuse ehitab, võidavad sellest kõik ja on ülirahul. Ma olen sellel projektil seganud moodsa traditsionaalsega. No ei veena mind see tänapäevane plekk-kasti arhitektuur. Kas Selver või Rimi või Maximka, ühed kuudid kõik, sarnast kola täis.
Teine akvarell on ülemaaling Valdo Prausti visuaalist, mis kujutas Paide lossikõrtsi mõnisada aastat tagasi. Praeguse Paide kinohoone vundamendil, taliteel otse lossivärvasse, asus puhkuse- lõõgastuse- ja hobusevahetuspunkt. Valdo näitas antud ülemaalimata pilti ajalooõhtul, pärast küsis minu käest, mis ma arvan. Ütlesin talle siis, et võin saada konkurendi. Pärat nägin pilti detailis ning siis nägin ka vigu: liiga tumedad pinnad ning liiga heledad pinnad, liiga kitsad aknad. Otsustasin pildi ikkagi originaalis akvarellpaberile välja lasta ning mock uppisin asja akvarelliga üle. Loovutan selle ülemaalingu Valdole, kui ta tuleb kunagi Kõuele teedevõrgust pajatama. Juhul, kui keegi teine selle pildi vahepeal endale saab, teen Valdole midagi vägevamat, mis tunne on üldse kingituseks enda pilti saada?
Kolmas, digitaalne manipulatsioon foto baasil, kujutab koolimaja keldrisse rajatavat värkstuba ehk selle ideed. Kuna keldris on valgust vähe, näeb see plaan ette hoone lõunakülje süvistamist keldristasapinnani ning Talveaia ehk Orangerie ehitamist sinna ette.
Tegelikult tegin täna eeltööd Kõue valda tutvustava kaardiga, mis kutsutakse esile projektinime all "Külad nähtavaks II" ning mille taga on Habaja Külade Selts, ärge laske ennast eksitada suht aegunud infoga bloogist, mis pigem hetkel pigem käsitööveebi mulje jätab, selle projekti raames töö käib ning terve valla nimel, isegi paar üritajat naabervaldadest on kaasatud.
5 kommentaari:
Hea on näha jälle midagi uut. Paide kõrtsi ja kindluse vaade on sellisel kujul muidugi veidi oletuslikud. Kas kindlus konvendihoonena ja nö väiksema sisemise ringmüüriga (mis oli kindlasti tõsi 14, võibolla ka 15. sajandil) eksisteeris samal ajal kõrtsihoonega, mille kohta on esimene teadolev viide tehtud 17. saj lõpus, on vist raske öelda. Aga pilt on taas kena.
Kui ma vaatan Juhan su teostusi, siis hakkab mul suu vett jooksma 17. sajandi Paide gravüüride põhjal tehtud keskaegse linna visualiseeringu järele. Ma usun, et neis gravüürides on palju tõtt sees.
Ma olen tegelt välja mõelnud, kuidas nendest vaadetest tõe välja võiks pigistada. Oli neid gravüüre kokku 3?
3 jah, põhimõtteliselt ühesugused, v.a. mõni üksik detail. Panin need sulle ka plaadile aga kui vaja võin meilida ka.
Mis puudutab minu võimalikku tulekut Kõuele, siis aprilli teises pooles, nagu ma juba ennist mainisin. Ma tahan veidi selle kandi teedeajaloo algmaterjali uurida ja vahel pean ma tegelema ka asjadega, mis raha sisse toovad (et saaksin tegeleda ajalooga, mõisatega jms...)
Kui rääkida Paide lossi vaatest AD 1409, siis see on VÄGA oletuslik, joonistatud minu etteaste viimasel ööl kolme tunniga kättesaadavatest tükkidest ja minu oletustest. Kõrtsivundamendile kohandasin ühe Vissuvere küla palkmaja veidi kohendatud kujul (see foto sobis kõige enam minu erakogus olevaist, pikendasin ja muutsin avasid). Künkanõlvad "laenasin" Sillaotsa surnuaiamäelt, mida spetsiaalselt selle jaoks Tarbja teelt pildistasin. Linnuse puuduvad detailid ehitasin kokku peamiselt Narva lossi vaadetest, kuna sealt sain nurga-konsooltorni. Väravaava Dobele lossist ja Heilbergi elik. Lidzbark Warminski Warmia piiskopilossist Preisimaal (mul enamik selle kandi losse ka ju pildis).
Kui oleksin teinud asja palju korralikumalt, oleks mul kulunud selleks mitu päeva... (vanade plaanide rekognitsioon, perspektiivide paikapanek, objektide pildistamine looduses perspektiiv-visandite põhjal, spetsiaalsed kohalkäimised jas pildistamised Narvas, Dobeles või mujal jms).
Tagasihoidlikkus on voorus, Valdo. Ma ei hakanud ülemaalingu alla kirjutama, et viskasin nii muu seas umbes viie minutiga paar akvarellijoont väljaprindi peale. Kuigi kõik see kompott on sampling, oletuslik, ajastud ei lähe kokku, jne., on julgus mökerdada ning see välja käia oluline, põhililne, miks ma taasavaldasin enda paranduse kaadrist Sinu PP showst, on inspiratsioon ajaloohuvilistele, koduloohuvilistele, Paide elanikele, et on olemas vanemad kihistused igapäevamaailmas ning neid võib näha, joonistada igaüks. Kõue rahvas ootab aprilli lõppu, mina ootan täpsemaid kuupäevi, et saaks üritusele massiivset reklaamikampaaniat alustada (ok, nüüd ma liialdan).
Postita kommentaar