16.03.09

Kindlustatud mõis Kose-Uuemõisa

Raplamaa kirjasaatjalt tuli veidi juttu (artiklite kogum ; rapla rajoonis e. kodu-uurijate seminar-kokkutulek 18-21 aug. 1976 a.), mida lõin valikuliselt arvutisse:

Kõigepealt tekkisid mõisad Tallinna lähedal. Jüriöö ülestõusu eel oli Harjumaal 21 mõisa, Rapla territooriumil nähtavasti hõredamalt, enne jüriööd vaid Tamsi, mida mainitakse 1310. Kindlasti olid olemas Kuimetsa (1346), Triigi (1379) ja Jalase (1389 mainitud mõisaasemena) mõis. Jüriöö ülestõus algas ja võttis erilise hoo sisse just Harjus, kus talupoegade rõhumine oli tugevam. Kui Jüriööeelsest perioodist on võimalik kindlaks teha vaid üksikute mõisamajapidamiste olemasolu, siis paljud 14. saj. algul eksisteerinud mõisad esinevad esmakordselt allikais 15. sajandil. Nii mainitakse muuhulgas Harmi (1417), Angerja (1424), Haimre (1426).

Oma viimasel kohtumisel Kosel elava koduloouurija Aksel Orasiga, tuli samuti jutuks Jüriöö Ülestõus - ta rääkis, et talupoegade salgad pidid Kose kandist Tallinna alla minema läbi Peningi, Aruküla, Lagedi, kuna Kose-uuemõisas, sarnaselt Triigiga, asus kindlustatud vasalllinnus, mis patrullis teed. Sarnaselt Triigi mõisale on Neuhofis samuti keldrid, mida dateeritakse hilisesse keskaega. Need keldrid olidki üheks ajendiks, miks sinna sattusin, kuid mitte ainult. Minu poolt väljaantavad Kõue Ajaloo Vihikud olid seal asuvas koduloomuuseumis otsa saanud.

Kose-Uuemõisa mõis asub kohas, kus ürgorus Pirita jõgi teeb kauni käänaku ümber mõisasüdame, jättes viimase justkui poolsaarele. Kõrguste vahe tõttu on vaade võimas, mõis ise minu jaoks väljast poolt suht mittemidagiütlev, saanud oma viimase kuju üleeelmise sajandi keskel. Niisiis, eelistame petlikule väliskujude majaplaani, paksemad seinad muidugi vanem osa:


Kuidagi kõhe on mul alati seal peaaegu keskaeses koridoris, mis on kitsam, kui müürid seal ümber, omamoodi fiilingut loob läikiv õlivärv:


Mõisa saal sai laemaalingu värskendust kaheksakümnendatel. Praeguse aja jaoks näeb saali lagi veidi liiga konkreetne ja kontrastne välja, ei läheks nagu tervikuga 100% kokku:


Samas saab maja lähiaastatel miljoneid, eks siis näis, mida kõik seal ennistatakse. Sel korral sain vaadata ka ruumidesse, mis pole nii esinduslikud, selle võrra põnevamad, nagu näiteks endine fuajee, kaminasaal, mille laest on koorumas ka maaling, veidi värvilisem:


Hoone on muinsuskaitse all, seega ma saan rahulikult magada. Kas ikka saan? Turistidele on lukustatud terve üks tiibhoone, kus on säilinud kunagised õpetajate, personali korterid. Niisugust autentset mõisakorteri interjööri olen seni näinud vaid Öötla mõisas. Ma ei tea, palju muinsuskaitse seda atmosfääri väärtustab:


Kindlasti ta väärtustab läikivat, võimsat, justkui uut ilmselt tammest lakitud ust, sealsamas, mahakistud tapeetide ja eilse päeva lõhnade majaosas:

Kuna peahoone pole väljast teab mis erilist, meeldib mulle hoopis triiphoone künkal, kahel pool seni säilinud müüre asusid kasvuhooned: ühes apelsinid, teises viinamarjad, säilinud on ka fotosid, kus näha klaaskatuse peal teisaldatav laudkatus.


Mõisasüdamest poole kilomeetri kaugusel asub kabel, küll viletsamas seisus, kuid suurem, kui Esna, Purdi, Kuksema analoogid:


Kose-Uuemõisa koduloomuuseum oli just vahetamas oma igaaastast ekspositsiooni, väljas oli üks naljakas kaart, millelt puudub näiteks Mäo:

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

See tõesti yits imelik kaart on.
Paljusid kohti pole peal ja paljud vähetähtsad kohad jällegi on.
Kirikud on täpselt märgitud, kuid samas Käru kirikut ja Kohila õigeusu kirikut ei ole märgitud.
W nagu Wedur