Ravila (Mecks) mõisa maad on kunagise Kose kihelkonna suurimad - alla jääb nii
Kose-Uuemõisa, Paunküla,
Triigi on juba hoopis väiksem. Ka kihelkonnakeskus Kose, kirikumõisamaadega, jääb Ravila alla. Ravilasse just igapäev ei sattu, jääb läbipääsuteedest kaugemale ning võib tõenäoliselt puutuda kokku mõne sealse elanikuga, kes külje alla kleepub, heal juhul nuiab vaid suitsu. Oma rännakul saabusin mõisasüdamesse läänest, Kose poolt. Esimese arhitektuurielamuse pakkus neogooti stiilis hoone, algul arvasin, et kabel, muinsusnimekirja järgi hoopis triiphoone osa:
Edasi oli näha peahoonega samas stiilis väike maja, hiljem,
Valdo teksti uurides selgus, et tegu on peahoone kunagise kaugeima tiivaosaga, mis peale 1905. põlengut püsti jäetu, kusjuures pikk vahepealne tiivaosa peahooneni tehti maatasa.
Peahoone taga on võimas trepistik:
Paistab veel analoogne, ilmselt nõukaajal roosaks võõbatud valitsejamaja:
Minnes jõe poole, jõuame tagantpoolt viinavabrikuni, see
hoone on ka müügis:
Päris jõe ääres üllatas mind sümpaatne kahekordne palkhoone, mingi vesiveski operaatori torn vms:
Ning meierei, jällegi, kolmekordne hoone laguneb meetrikõrguseks kivimassiks:
Üksik puitdetail mäletab veel mõisa hiilgeaegu, Jaan Tatika prototüüp olevat olnud Ravila hull krahv Mantoeffel, kes omaehitatud lennumasinaga meierei katuselt alla sõitnud.
Korstnapüksid ootavad paremaid aegu:
Ravila (Mecks) mõisa maad on kunagise Kose kihelkonna suurimad - alla jääb nii Kose-Uuemõisa, Paunküla, Triigi on juba hoopis väiksem. Ka kihelkonnakeskus Kose, kirikumõisamaadega, jääb Ravila alla. Ravilasse just igapäev ei sattu, jääb läbipääsuteedest kaugemale ning võib tõenäoliselt puutuda kokku mõne sealse elanikuga, kes külje alla kleepub, heal juhul nuiab vaid suitsu. Oma rännakul saabusin mõisasüdamesse läänest, Kose poolt. Esimese arhitektuurielamuse pakkus neogooti stiilis hoone, algul arvasin, et kabel, muinsusnimekirja järgi hoopis triiphoone osa:
Edasi oli näha peahoonega samas stiilis väike maja, hiljem, Valdo teksti uurides selgus, et tegu on peahoone kunagise kaugeima tiivaosaga, mis peale 1905. põlengut püsti jäetu, kusjuures pikk vahepealne tiivaosa peahooneni tehti maatasa.
Peahoone taga on võimas trepistik:
Paistab veel analoogne, ilmselt nõukaajal roosaks võõbatud valitsejamaja:
Minnes jõe poole, jõuame tagantpoolt viinavabrikuni, see hoone on ka müügis:
Päris jõe ääres üllatas mind sümpaatne kahekordne palkhoone, mingi vesiveski operaatori torn vms:
Ning meierei, jällegi, kolmekordne hoone laguneb meetrikõrguseks kivimassiks:
Üksik puitdetail mäletab veel mõisa hiilgeaegu, Jaan Tatika prototüüp olevat olnud Ravila hull krahv Mantoeffel, kes omaehitatud lennumasinaga meierei katuselt alla sõitnud.
Korstnapüksid ootavad paremaid aegu:
1 kommentaar:
Mõnus reportaaž :)
Postita kommentaar