Seekord tuleb kevad teisiti

Või siis jälle mitte...

Leidsin ühe kataloogi, mis sisaldas fotosid jalgrattamatkadelt, mida olin teinud täpselt aasta tagasi. Ühest küljest on kevad alati kevad, teisalt jällegi on aasta seisnud pildid laagerdanud endale tähenduse, tekkinud on mälestused, või siis on vaated ja kaadrid samad, aga ise oled muutunud päris kõvasti.

Selline see Eestimaa on - kivine, madal taevas ja silmapiiri nagu polekski. See põld asub Nutul, üks huvitavamaid maastikuvorme kaugemalt, lähemalt paistab aga nii:

Kaigo talu on nii Triigi(Nutu) kui ka Vaopere maadel, naabertalud, nagu Triigi(Rava) ja Paunküla(Silmsi) Sootemäed. Võibolla on need mõlemad paarid pärinenud mõisaeelsest ajast ning mingil põhjusel kaheks jagatud. Nime aga kaheks jagada ei saa. See metsheinaküün asub Vaopere äärealal, vastu Nutut. Praeguseks ka pärandkultuuri nimekirjas:

Kõue küla läänest, Oraveskilt. Tegelikult on puudu vasakult kunagine veskikoht, hilisem meierei ja Uue-Mihkli, paremalt Otsa talu, mis lõpetab Kõue küla, edasi läheb juba Vahetüki(Kossaste). Vasakul Põltsamaa talu, kus on sündinud lumeleopard Jaan Künnap:
Vaade samast kohast teisele poole, orus asub Kuivajõgi, otse ees on kunagise paisu koht, praegune sild, varasemal ajal võimalik jõesadama koht:

Need palgid tõid mulle sõimuvalingu valla lehes, et neid ei tohiks üldsegi olemas olla. Aga on. Eks see aasta on neid rohkemgi näha, pole julgenud veel Pala teele rändama minna. Analoogse palkalustee olen leidnud ka Riidamäelt, järgnev on Pala alt:

Lisaks Palale ja Kukepalale oli kunagi elu ka Tarapalal, Virlast idas asuval raskesti ligipääsetaval soosaarel. Praegu on seal veel paar vundamenti, korralik kelder ja rüüstatud kuusehekk. Vaikus:

See on üks Kõue militaarturismi mekasid, hetkel ebasoovitavaks isikuks kuulutatud jaapanlase tuumavarjend Järvamaa piiril. Ehitis on väiksema paneelmaja mõõtu, viis vett täisvalgunud korrust maa all. Krundil on ka helikopteri maandumisplats. Huvitav, mis nägu vallas tehtaks, kui ma läheks sinna jutuga, et soovin 20x30 m tuumavarjendit ehitada. Jaapanlane oli aga edukas:

See Kautla valge hunt ulub, kui kusagil hukkub mõni Eesti sõjamees. Sangari auks lüüakse kivisse mõõk ning valge hunt saab tema igaveseks kaaslaseks selleks hetkelises maailmas: