Paunküla külaarendamise selts on silma paistnud suurte tegude, kuid nende tagasihoidliku kajastamisega. Kui palju inimesi üldse teab Rõõsa järvemuusikast? Keskuse, hooldekodu ehk mõisa juurest leab selle aasta piirkonna tegevuskava:
Külapäev ehk kooli kokkutulek paistab sellel aastat olevat seotud legendaarse Korteni majaga, üks vanimaid külakoolimaju Harjumaal. Sedalaadi proportsioonis, küll mitte enam mantelkorstnaga maju, on säilinud mitmeid Saarnakõrve kandis. Antud isend, mis lammutati kuuekümnendatel, sai oma nime Rootsi ohvitseride järgi, kes seal 1600 lõpul korteris pesitsesid:
Sama koht praegu, varemed on saanud koppa ning on välja puhastatud:
Mantelkorstna ase nõuab veel tööd:
Järgnev pinnalaotus lõika välja ning kleebi kokku, see on Korteni maja:
Külapäev ehk kooli kokkutulek paistab sellel aastat olevat seotud legendaarse Korteni majaga, üks vanimaid külakoolimaju Harjumaal. Sedalaadi proportsioonis, küll mitte enam mantelkorstnaga maju, on säilinud mitmeid Saarnakõrve kandis. Antud isend, mis lammutati kuuekümnendatel, sai oma nime Rootsi ohvitseride järgi, kes seal 1600 lõpul korteris pesitsesid:
Sama koht praegu, varemed on saanud koppa ning on välja puhastatud:
Mantelkorstna ase nõuab veel tööd:
Järgnev pinnalaotus lõika välja ning kleebi kokku, see on Korteni maja:
3 kommentaari:
Korteni majast;
"Antud isend, mis lammutati kuuekümnendatel, sai oma nime Rootsi ohvitseride järgi, kes seal 1600 lõpul korteris pesitsesid."
??? Sellisel juhul oli tegemist vanima puithoonega Eestis.
Kui Korteni maja ehitusaasta 1689 on tõene (mida võib isegi uskuda säilinud fotolt arhailist üldvälimust ning jäänustelt põrandafragmenti silmitsedes), siis on tegemist olnud küll ühe vanima puithoonega Eestis, mitte aga kõige vanemaga.
Tuletan meelde, et senini peetakse vanimaks puithooneks akadeemilisiste ringkondade poolt Ruhnu puukirikut (1644), sama ei tea aga keegi, millistes hoonetes on säilinud samaaegseid fragmente.
Juhin tähelepanu ka sellele, et Kose kihelkonnas on minu hinnangul säilinud veel kaks umbes nii vana puithoonet - Ojasoo ehk Vana-Harmi mõis (mis tõenäoliselt põrineb Põhjasõja eelsest ajast) ja Voose kõrtsihoone, mis on ehitatud ajavahemikul 1694-1702.
Huvitav miks oli vaja see maja 60- nendatel lammutada??
Pildi järgi, mis on võib olla tehtud mõned aastad enne lammutamist, ei tundu asi ju nii hull, poolel majal veel korralik laastukatus peal.
Millele või kellele see uhke ajalooga maja ette jäi ?
Postita kommentaar