Maarit Nõmm on järjekordne elav näide Harjumaa lõunaosa ehk Kõue Valla (mis ei kuulu tegelikult ei Lääne- ega Ida harjusse) inimeste sõltumatusest Tallinnast - tema linnaks on Paide ning töökohaks Kuma raadio. Ta on riputanud bloogivormis üles oma koolitöö aastast 2004 - uurimuse Kose kihelkonna mõisatest. Huvitavaimaks on minu jaoks mõned pildid, näiteks Sääsküla kõrvalmõisa hoone, Habaja peahoone, mida pole enne näinud. Palju üldist tekstimassiivi on kusagilt kopitud, ma ei oskagi öelda kustkohast, see kõige triviaalsem mõisate ajalugu, aga on ka palju puhast kulda, tsiteerin siinkohal mõned lõigud Triigi mõisa kohta, millele ise ei ole jälile jõudnud, kuid mis täiendavad nüüd minu uurimust:
1920. a. Eesti vabariigi maareformiga mõis võõrandati ja renditi Magnus von Hagemeisterile, kelle ülesandeks jäi hoolitseda mõisa inventari eest. 1932. a. planeeriti sinna Kõue rahvamaja.
Kuni 1938. aastani elasid hoones veel Lauritsa rentnikud Kangrud. 1938-1949. aastal (kuni küüditamiseni) elas mõisas perekond Nigulid. Nende tütart Hildat, kes elas seal veel kuni 1968. aastani, peeti Eestimaa viimaseks mõisaprouaks. Triigi mõis oli tol ajal ainuke erakätes olev mõisahoone.
Tolleaegne mõisaomanik Jüri Männisalu Triigi mõisast:
Triigi mõisale toimus vallakonkurss, mõisa hinnaks 10 000 krooni. Mõisale pakuti kolme võimalikku lahendit: hobusekasvandus, vallakeskuseks (Jüri Männisalu idee), meditsiin, raamatukogu, “rahvamaja”, kontserdid, mõisate muuseum.
Peale mõisa ostu selgus hoone väga halb seisukord, raske oli isegi ligi pääseda, olukord sarnanes Okasroosikese lossiga. Sarikad olid puruks, katus oli katki. Terve suvi raiuti võsa, torm viis katust minema. Hoone päästeti viimasel hetkel.
2002. a. võeti maha mets, mis mõisa ümbritses. Alles jäeti lehtpuud. Sellest tõusis kõva kisa, et ilus põlismetsa tukk maha võeti. Loo kohta ilmus artikkel Eesti Päevalehes. Ometi oli varemalt konsulteeritud pargiarhitektidega ning olemas on pargiprojekt. Seest olid puud mädad.
Üheks ideeks oli rajada Otto von Kotzebuele graniidist mälestustahvel (nt laeva nina vees).
Vajalik geoaluse tegemine.
Ning lõppu paar lõiku, millel minupoolne täpsustus:
Mõisal oli kaks kõrval- ja kaks abimõisat: Kossaste, Nutu, Aruveski ja Väike-Kõue, kus olid talupoja elamu ja puust karjalaut. (Oraveski ja Väike-Kõue ehk Klein Kau on üks ja seesama koht, äärmisel juhul võis Oraveski olla ühel ja Väike Kõu teisel pool Kuivajõge.)
Mõisas olid savikarjäärid. Pirita jõe ääres asusid kiviahjud ja tellisepõletusahjud. (Terve see kirjeldatud krempel asuski Oraveskis, Kuivajõe kaldal, praeguseni olemas lubjaahju vare.)
3 kommentaari:
Kuid kus on viited allikatele??
Ilus inff küll, nagu pastaksat imetud..
Tuleb meelde kuidas P-E Rummo isa mõtles Kalbu küla kohta kolm raffapärimust naljaviluks välja .
Need ilmusid kooli käsikirjalise ajakirja veergudel, kust need hiljem rahva hulka läksid.
Antud töö viited on seda sisaldavas ajaveebis üleval, v.a. triviaalne ajalugu, mis on vist üks kollektiivne mantra või ma ei tea mis või kust. Minu hüpoteesid Oraveski kohta põhinevad rännakutel nähtud tolmust ööliblika tiibadel.
Selle töö peamine eesmärk oli koondada kogu info, mis Kose khk mõisate kohta "lihtsat teed pidi" ehk raamatutest ja kohalikest materjalidest saada oli,lisaks enne-ja-nüüd pildivõrdlus, ühiste kaante vahele. Lai teemavalik "päästis" mind suuremast arhiivides tuhlamisest. Samas, õigus jah, unustasin internetti lisada kasutatud materjalide ja infoallikate nimekirja. Katsun lähiajal selle ka üles riputada.
Postita kommentaar