Oma igahommikuses feedis leidsin põneva 1722 Peetri kihelkonna kaardi, mille Seire/Tamm oli oma Kareda vakusealbumis 2005 ilmselt kahe silma vahele jätnud. Asjad aga tulevad välja, isegi 300 aastat vanad. Viskasin kena rahvarõivaid sisaldava üllitise aerofoto peale. Mingit absoluuti tolle aja pseudogeomeetrilistel pooltriangulatiivsetel märkmetel ma ei lootnud, kõiki asju ei saa selle aja kaartidel kunagi paika, paljud kohad jäävad vaidlusaluseks. Mida aga võib selle hommikuse kokkuajamise peale väita, et läheb 300 aastat joondu küll? Kõigepealt muidugi mõisasüda võiks sama koha peal olla. Keerame paika Kodasema, vesiveski koht, terve allikjärv on kas veidi nihkes kujutatud või liikunud 300 aastaga. Sobib mõisaesine tee, mis peaks küll minema läbi praeguse ringtee keskelt, aga kui jätame samasse paika praegusega, läheb muu kokku, ning selleks on teetrapets-lehvik Suur-Kareda kohal, kohe väga ilusti läheb see kokku. Nagu ka otsesiht mõisa eest. Keerulisem on otseteega Peetri kirikusse - juhul, kui see läks algul otse, pidi see hiljem paremale poole kalduma, aga mis sest, põnev nihkega ruum ikkagi, absoluutne tõde jääb siin olemata, vähemalt minu poolt täävitamata. Vaata loo järge siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar