Uhke mees paremal, oma säästude eest ostis perekond Virutsilla talu Kadja külas Triigi vallas. Mees kustus kaks aastat enne oma lapselapse Rein-Akseli sündi, 1936.
Hindreku üks tütardest:
Rein-Aksel aga nägi ilmavalgust hoopis Vodja mõisa viinavabriku töölistemajas, selles, mis on vabriku põhjakülge ehitatud:
Vodja on läbi aegade olnud metsik ja ilus korraga - allikatoiteliste tiikide ümber kasvab peaaegu troopiline taimestik:
Rein-Aksel kolis veel lugematuid kordi oma perega ümber või siis elas internaatides, kui tema ema 1966-1986 Vodja raudteejaama esimesel korrusel veetis:
Jaam koos mõisaga olid rahvarohked kohad, kus sebimist jagus - mehhaniseerimiskool mõisas oli väga innovatiivne pleiss, raudtee aga garanteeris rahva juurdeveo:
Jaama laudahoones peetakse vist tänaseni loomi:
Rööpaid aga enam pole:
Jaamakella löödi viimast korda seismekümnendate alguses:
1975 külastas Rein-Aksel teiste koduloouurijatega oma sünnikodu:
Palju polnud enam järgi võimsast neogooti hoonest, mille katuse vene sõjavägi oli osaliselt maha võtnud:
Metsik ilu aga lokkab:
Raudteejaama ees seisis Toivo Lemetti - ingerlane, kes oli asunud Vodjale elama:
Lisan omalt poolt kaks pilti lähiminevikust, esimesel laelaud kõrge sokliga töölistemajast:
See kena plekkkuudiga uaazik hakkab kohe mööduma kohast, kus 1938 sündis Rein-Aksel, tema sünnikodu meenutab katuserant viinavabriku põhihoone põhjaseinal:
1 kommentaar:
Juhin tähelepanu ülevalt teisele pildile, paremal all nurgas on näha portatiivset sepaääsi ehk väliääsi ja ka alasit.
Väliääsi ventilaatorit, mis puhub hapniku-õhku sütele, käivitati analoogselt vokile jalgpedaali talludes.
Kas uuriketiga vunts on sepp või mõne muu ameti esindaja jääb saladuseks.
Postita kommentaar