Triigi kooli kokkutuleku lood I - mõisnike aeg

Hakkan järjest avaldama protokolli Triigi küla/kooli/mõisa/valla kokkutulekult 9. 11. 2009. Kõigepealt vanimad mälestused, tähelepanekud ja legendid.


Vilma Nigul: Sellist juttu räägiti: Iga kord, kui mõisas keegi ära suri, müüriti üks aken kinni.

Eldur Põlluaas: Regedega veeti viina talvel, tünnides oli punne nii palju et polnud kuhugi auke puurida, aga kus oli mõisa viinavabrik? Viinaköök oli tiigi ääres, väike, mõisa põhitegevuseks olid nuumhärjad.

Elduril on olnud kontakte Julius Hagemeistrite järeltulijatega, kes on praeguseks juba väga vanaks jäänud, nad on toonud ka ühe repro Triigi mõisa peahoonest Aino Jaakovale:



Tibu Hagemeister sattus perre käima, on külas käinud, elas Berliinis, Reinhard. Paunkülas, ka Kõuel käis, sellest ajast ka joonistus. Vera, Paunkülas sündinud Käthe, Hans Hagemeistri naine, Hansu pojal Hannoveris kool, tantsijad, Reinhardt oleks 110 aastane. mõis võeti ära, mine kuhu tahad, Paunkülas pakuti ulualust.

Kännu Tom: Risti mägi alajaama juures metsa sees, mingid hauaplaadid, traktor jäi kinni. Elje teadis täpsemalt ristimäe kohta.

Erich Klaan: Ravila härral oli ümbruskonna esimene auto Saksamaalt tulnud autojuhiga - sõitis ülbelt Ojasoole, auto polnud käima läinud, veeti hobusega tagasi Ravilasse.

Erich Klaan räägib edasi Ülo Roobeni juttu haridusesaamisest Triigi mõisas ja Kõu külas:

Rooben ülo: Vanaisa oli Triigi mõisa moonakas, elas teomeeste majas Oraveski tee ääras moonamajas, tema isa kutsuti mõisa koolitundi, Kotzebue kooliõpetaja oli Rävalist või Saksamaalt, õpetati ka küla ja moonakate lapsi, mõisnik pidi Eesti keelt oskama.

Esimene lugemistuba on olnud kopli peal Kõus, Mihkli eest läks alla rada, saunakoht oli, mees õpetas lugema, teine variant et risttee nurgapeal praeguse Kõue Rahva Maja vastas oli maja kus õpetati vaid lugema, mitte rohkemat.

Mart Selge elas vana-Hindrekul 1834, 60 aastaselt 1839 anti kiriku või keisri poolt auraha et on õpetanud lapsi lugema vähemalt 10 aastat. Kus mullahunnik oli seal oli vist kool.

Kooli esimene vöörmünder oli Pala külast, allkirjaks 3 risti - luges, kirjutada ei osand. Aga korraldas kooli majandus asju. Palju herneste peal põlvitada jne.

1866 Kõue uus vallamaja, Mikk Leevet oli esimene vallavanem, 1843 sündinud, 1885 suri, haud Kosel. Vallamajas oli ka väikeste akentega kartserid.