Kohaliku lehe Kõue Kuulutaja veebruarinumbriga samal päeval ilmus lehe kesksema artikli analüüs Alansi-Lutsu-Kirivalla ajaveebis - põhjuseks lehelugu, milles nii mõndagi korrektiivset Kõue valla infokaardi asjus (teine osa), kui ka palju Viivi Laanetile omast bluffi. Lugu lehes saab veel kolmanda järje aga karta on, et see on info poolest veel lahjem, kui teine võrreldes esimesega. Kõike segasema otsa Viivi kirjapandut ei hakka ma kindlasti Kõue Kuulutajas ümber lükkama, valla leht muutuks sellega omavahelise ajaloolise kemplemise kohaks mis ei ole kohaliku lehe eesmärk, aga ega midagi muud vist eesmärk polegi. Kui ei oleks antud artiklit selle kuu lehes, oleks leht olnud väga lahja. Nii et tsirkust ja labasust rahvale võib olla Kõue Kuulutaja motoks küll. Aga vaatame põgusalt, milliseks liigitub Kõue valla infokaardi "kriitika" selles lehes:
1. Asjad, mis on kaardil reaalselt valesti. Antud artiklis kajastab see Harmi kooli ümberehitusaega ja topelt numbrit 25 (hea leid, ootan veel reaalseid vigu!).
Need tähelepanekud, et mingid numbrid asuvad üle tee või paari talukoha kaugusel on tingitud kujundusprintsiibist - loetavuse huvides ei tohi kujunuduselemendid kattuda, tähised on paigutatud tähistet kohtadest lähima vaba ruumi peale, selguse huvides. Kes tahab midagi üles leida, seda ka teeb!
Et ei ole tähistatud numbritega kaskevõhma, vana vallamaja, paljusid teisi mittekuskil arvelolevaid kohti tuli kompromissist, et kohad, mis pole ametlikes registrites, asuvad külade kirjeldustes, mitte loetelus esiküljel. Paljude meelest poleks poleks pidanud muinsus- ja pärandluktuur loetelu samuti esikülel olema. Otsustasin, et ei pane ka registriväliseid tähiseid esiküljele, kuna nende kirjeldus asub taga.
Palju on võetud kohanimede osas - need on nii, nagu registris kirjas.
1 ja 3 asuvad praegu reaalselt Aela külas, seega on Aela ja Virla piir vahepeal ümber tõstetud.
2. Viivi teadmised on väga laialdased ja tõhusad, aga need ei ulatu tihti 1919. maareformieelsesse aega, kui siis vaid kuuldud legendide osas. Kossaste karjamõisa tsiteeritakse valdavalt igal pool, kus Triigi mõisa ajateljest juttu, samuti Lutsu on endine saunaküla ja Äksi on enne 1919 olemas on olnud, Katsina teke saab selguse, kui tõlgitakse Rava küla revisjonid, TLA arhiivist, peatselt. Kui arhiivides ei käi ja keeli ei oska (ei lase teistel tõlkida), siis võib tõesti arvata, et pole olnud olemas aega enne 20. sajandit.
3. Kas Kristali ja Võimula sünnikodu oli Ojasoo külas või asusid need kohad Ojasoo küla territooriumil? Selle suure vea parandamiseks oleks pidanud Viivi kaarditegemise protsessis osalema, mitte näitama vaid tagantjärele tarkust.
Üldiselt on loos palju põnevat legendide osas: veel üks hüpotees Katsina nime asjus, magasiaitade, jõukate Kirivalla-Alansi talude kohta ja mõtetu hiies õhkimise asjus. Hea idee on teepalkide rüüste ja nende mahamüümise osas.
Mida veel Kõue Kuulutaja veebruarinumber pakub? Kaks luuletust, istungi protokolle, rahvuslik aastapäevamõtisklus, pensionäride tegemisi, tasuta sõiduõiguse asjus, Comenius lasteaias, MASU kui sütik MTÜdele, kolme suvalise raamatu tutvustust ja nalju internetist, lisaks sebrakoogi valmistamisõpetus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar