Kuigi vahepeal mõtlesin endal terve Järvamaa turismiarenduse korstnasse kirjutada ning seda ka teoreetiliselt tegin, on hea söögi ja elamuse otsijatel Kesk-Eestist veel sel kevadel üks tõeline maiuspala uksi avamas ja teine juba töötab, saab minu käest peatselt väikest tuntuslihvi paberist mudeli näol. See esimene on kolme tüübi nelja aasta jooksul väljaehitatud projekt, ai-ai kui uskumatu ja millise muinsuskaitse-tervisekaitse-pria toetusest loobumise hinnaga kätte tulnud. Väikese eelinfona on sellest garanteeritult real-real teenusest juttu 6. märtsi "Maahommikus".
Aga nüüd lugejakiri:
kirjutan paar mõtet, sest saan aru, et Sa oled miskitpidi seotud JAP piirkonna turismiarendusega.Ehk on Sulle mingil viisil tolguks :)
Sai nädalavahetusel ringi sõidetud, nähtud palju sissekukkunud katuseid, teekonna alguses Habajal, teekonna lõpus Triigil, sekka ka Järvamaal. Kuskilt käis läbi teema, et JAP piirkonnas pole majutusasutust, kuhu mahuks ära bussitäis rahvast. On see nüüd JAP piirkond või mitte, aga meie ööbimine oli planeeritud Türil Veskisilla majutuses. Sealne visiit tekitas emotsioone, mida Sinuga jagada soovin, ehk on kuidagi kasuks seal JAP-s asja ajamisel.
Mul on tunne, et koht, kus Eesti turismiarendajad endale kõvasti näppu lõikavad, on teenindus. Veskisilla tekitas selles osas ka hämmingut, arvestades soliidset maja, üsnagi korralikku ning enamasti ka stiili järgivat sisustust ja ka vastavaid hindu.
Esmalt oldi meie peale pahased, et me tund hilinesime. No hea küll, köögile teeb see muidugi tüli. Retseptsioonis oli üks proua, kes oma attitude´lt oleks sobinud mõnd Jugendherberget juhatama. Eesti hostelitega mul pole asja olnud, Saksa Jugendherbergedes valitseb karm kord, kell 23 pannakse majauksed lukku, v-o tuleb ise kausid toidujäätmetest puhtaks kookida, see-eest aga vägagi taskukohane hind. Meie vastuvõtt Veskisilla majutuses - retseptsiooniprovva kukkus õiendama, et kus on meil see korraldaja. Siis keegi kommenteeris, et ei tea tõesti, kus ta hetkel on ja lisaks selgituseks, et korraldaja on noormees kollases (loe: kandis kollast helkurvesti). "Mis tal on kollatõbi või", nähvas proua. Võimalik, et see pidi mingi nali olema, aga ... minu meelest soliidse koha kohta kummaline.
Söögil polnud häda, aga naljakas oli see, et eelnevalt saadeti mingid menüükombinatsioonid kooskõlastamiseks. Sai valida 3 eri supi, 3 eri prae ja magustoidu vahel. Siis aga otsustas köök, et see läheb ikka liige keerukaks neile :D
Pärast söömist oli meil ette nähtud video vaatamine. Siis tuli sama proua saali uksele ning kukkus tänitava tooniga õiendama, et ta pani sauna kell 8 käima ja kell saab juba 10 ja miks keegi ometi sauna ei lähe. Miks ei võiks kenasti ja sõbralikult meenutada, et saun on juba soe? Mul küll puuduvad kogemused elektrisaunaga, aga vaevalt küll, et elektrisaun (puudega köetav saun ilmselt ei "käi") kohe sisse lülikatmisel piisavalt kuumaks läks.
Hommikul saime senikogematu elamise hotelli restoranis. Söömine algas kell 9.00. Kui me läksime 9.30, oli soe toit otsas, järel vaid mõned keeduviinerid ja üleküsimise järel selgus, et nad ei kavatsegi rohkem praemuna jmt juurde tuua. Uskumatu, ja selle eest maksa Tallinna hinda, siis vaid interjööri eest? Igatahes kokad on seal laisad, see sai selgeks.
Ka pisiasjad kõigutavad mainet, eelis turule tulijatele - inimlik suhtumine, hoolimine, teiste inimeste austamine ja lugu pidamine on väärtused, mis tekitavad positiivse tunde, seovad kliente ja toovad uusi, paraku paljud kohad seda ei teadvusta.
See-eest jättis ääretult positiivse elamuse Ringhäälingumuuseum Türil. Programm nagu rusikas silmaauku - oli juttu, oli ettemängimist, oli ettenäitamist, aga oli ka aktiivse osalemise võimaldamist, väga kihvt! See aeg läks nagu niuhti ja oli väga põnev, mis sest, et tegu oli pühapäeva hommikuga :) See on koht, mida kindlasti kõigile soovitada julgen :) Giid oli ka väga lahe, omas elemendis :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar