Järvamaal on noore naise nägu

Kuna olin ainus, kes viitsis Facebooki Järvamaa, Eesti südamaa leheküljele fännina contenti postitada, grantis Jaak Leppoja mulle lehe adminni privileegid. Järvamaa, kui suhteliselt suletud süsteem, kust ja kuhu liigub Eesti 1% turiste, oma fännilehega on hea näitematerjal neile, kes kaaluvad oma pisiäri osakonda FBs avada. Vaatame, kes fännavad Järvamaad:



Koguni 27% fännidest moodustab 25-34 aastased naisterahvad, seejärel sama vanad mehed (15%), edasi nooremad ja vanemad naised (13% ja 11%). Seejärel 35-44 küpsemad mehed (10%). Ülejäänu on perifeeria.



Aktiivsuse koha pealt on naised meestest pea 2x üle, lehel käivad meestest rohkem 35-44 aastased.



Külastused on mai lõpul-juuni alguses kasvanud, põhjuseks ilmselt tihedam postitamine.



Lehekülje vaatamised ka taas tõusvas trendis, vahepeal pidi sait peaaegu ära koolema.



Veel demograafiast. Suve algul on aktiveerunud parimas eas naised - 25-34 aastased, muud grupid suht sama tagasihoidlikud.

Järvamaa, märts 2010

Eeloleva nädala alguses kirjutan kahest uuest Järvamaa turismiteenusepakkujast, kellel võib olla potentsiaal saada suureks seal pakutava teenuse loomulikkuse, looduslikkuse ja elulisuse pärast. Mida keerulisemaks, virtuaalsemaks ja absurdsemaks läheb igapäevaelu, seda rohkem on vaja "päris" elu ja olemist, ajatut ajasisustust, et vastu pidada. Eilsel Järvamaa rännakul sattusin muuhulgas ka Esna mõisa, mille valitsejamajas pakuti jasmiini-apelsini teed. Sinna kogunesid inimesed, kes olid linnast nädalavahetusele tulnud - uudse initsatsioonina tuleb nüüdsest käia allikasuplusel, enne kui saab osaduse rahu- ja koostöökatuse all. Esna inimesed jäid filmiõhtule - Milarepa india versiooni vaatama, täna on filmiõhtu Paides. Kui need kaks lähikonnas ülepäeva toimuvat filmiõhtut jäävad püsima, võiks sellest kujuneda kolmepäevase Järvamaa (palve)rännaku võimalus - õhtuti film, vestlus intelligentses kogukonnas.

Järvamaa turism - mis töötab ja mis mitte

Teinekord on lahendused kohaliku turismi töölesaamiseks ülilihtsad - teenusepakkujal tuleb näiteks teha midagi, millesse ise usub või mida väga hästi oskab ehk mis korda läheb, anda kliendile elementaarne tagatis, et saad seda, mida on lubatud. Kuigi lugejakirjas kirjeldatud kaks turismiettevõtet ei ole JAPi piirkonnas, on mul neist teisega samuti head kogemused - sattusin esimest korda Türi Ringhäälingumuuseumi just sel hommikul, kui algas tasuta külastamise päev.

Kuigi vahepeal mõtlesin endal terve Järvamaa turismiarenduse korstnasse kirjutada ning seda ka teoreetiliselt tegin, on hea söögi ja elamuse otsijatel Kesk-Eestist veel sel kevadel üks tõeline maiuspala uksi avamas ja teine juba töötab, saab minu käest peatselt väikest tuntuslihvi paberist mudeli näol. See esimene on kolme tüübi nelja aasta jooksul väljaehitatud projekt, ai-ai kui uskumatu ja millise muinsuskaitse-tervisekaitse-pria toetusest loobumise hinnaga kätte tulnud. Väikese eelinfona on sellest garanteeritult real-real teenusest juttu 6. märtsi "Maahommikus".

Aga nüüd lugejakiri:

kirjutan paar mõtet, sest saan aru, et Sa oled miskitpidi seotud JAP piirkonna turismiarendusega.Ehk on Sulle mingil viisil tolguks :)

Sai nädalavahetusel ringi sõidetud, nähtud palju sissekukkunud katuseid, teekonna alguses Habajal, teekonna lõpus Triigil, sekka ka Järvamaal. Kuskilt käis läbi teema, et JAP piirkonnas pole majutusasutust, kuhu mahuks ära bussitäis rahvast. On see nüüd JAP piirkond või mitte, aga meie ööbimine oli planeeritud Türil Veskisilla majutuses. Sealne visiit tekitas emotsioone, mida Sinuga jagada soovin, ehk on kuidagi kasuks seal JAP-s asja ajamisel.

Mul on tunne, et koht, kus Eesti turismiarendajad endale kõvasti näppu lõikavad, on teenindus. Veskisilla tekitas selles osas ka hämmingut, arvestades soliidset maja, üsnagi korralikku ning enamasti ka stiili järgivat sisustust ja ka vastavaid hindu.

Esmalt oldi meie peale pahased, et me tund hilinesime. No hea küll, köögile teeb see muidugi tüli. Retseptsioonis oli üks proua, kes oma attitude´lt oleks sobinud mõnd Jugendherberget juhatama. Eesti hostelitega mul pole asja olnud, Saksa Jugendherbergedes valitseb karm kord, kell 23 pannakse majauksed lukku, v-o tuleb ise kausid toidujäätmetest puhtaks kookida, see-eest aga vägagi taskukohane hind. Meie vastuvõtt Veskisilla majutuses - retseptsiooniprovva kukkus õiendama, et kus on meil see korraldaja. Siis keegi kommenteeris, et ei tea tõesti, kus ta hetkel on ja lisaks selgituseks, et korraldaja on noormees kollases (loe: kandis kollast helkurvesti). "Mis tal on kollatõbi või", nähvas proua. Võimalik, et see pidi mingi nali olema, aga ... minu meelest soliidse koha kohta kummaline.

Söögil polnud häda, aga naljakas oli see, et eelnevalt saadeti mingid menüükombinatsioonid kooskõlastamiseks. Sai valida 3 eri supi, 3 eri prae ja magustoidu vahel. Siis aga otsustas köök, et see läheb ikka liige keerukaks neile :D

Pärast söömist oli meil ette nähtud video vaatamine. Siis tuli sama proua saali uksele ning kukkus tänitava tooniga õiendama, et ta pani sauna kell 8 käima ja kell saab juba 10 ja miks keegi ometi sauna ei lähe. Miks ei võiks kenasti ja sõbralikult meenutada, et saun on juba soe? Mul küll puuduvad kogemused elektrisaunaga, aga vaevalt küll, et elektrisaun (puudega köetav saun ilmselt ei "käi") kohe sisse lülikatmisel piisavalt kuumaks läks.

Hommikul saime senikogematu elamise hotelli restoranis. Söömine algas kell 9.00. Kui me läksime 9.30, oli soe toit otsas, järel vaid mõned keeduviinerid ja üleküsimise järel selgus, et nad ei kavatsegi rohkem praemuna jmt juurde tuua. Uskumatu, ja selle eest maksa Tallinna hinda, siis vaid interjööri eest? Igatahes kokad on seal laisad, see sai selgeks.

Ka pisiasjad kõigutavad mainet, eelis turule tulijatele - inimlik suhtumine, hoolimine, teiste inimeste austamine ja lugu pidamine on väärtused, mis tekitavad positiivse tunde, seovad kliente ja toovad uusi, paraku paljud kohad seda ei teadvusta.

See-eest jättis ääretult positiivse elamuse Ringhäälingumuuseum Türil. Programm nagu rusikas silmaauku - oli juttu, oli ettemängimist, oli ettenäitamist, aga oli ka aktiivse osalemise võimaldamist, väga kihvt! See aeg läks nagu niuhti ja oli väga põnev, mis sest, et tegu oli pühapäeva hommikuga :) See on koht, mida kindlasti kõigile soovitada julgen :) Giid oli ka väga lahe, omas elemendis :)

Valla infokaardist turismitooteni?

Kirjeldan SWOT-võtmes Kõue infokaardi tegemise kogemust. Tasub tähele panna, et allakirjutaja ei olnud antud kaardi projektijuht, tänu kellele paber üldse trükipressi nägi. Kõik see, mis läks aruandlusse, võib erineda siinkirjeldatust ehk kirjeldatud töös püsisid kaks asja tegelikult eraldi: 1. Projektijuhtimine, aruandlus. 2. Loovjuhtimine, sisuline ja kujunduslik pool. Just viimase kahe erineva töö tüüpiline ühe mütsi alla paigutamine kohalikes toodetes-trükistes on võimaldanud maapiirkondale suures koguses ebakenasid trükiseid-voldikuid-brozhüüre, meenutame kasvõi Järvamaa turismiraamatu päist Comic sans kirjatüübi ja kaardiga, mis justkui märklauana kasutusel olnud. Seega tuleks väiksemates kogukondades (linnades) edaspidi tähele panna, et tähtis on nii exceli oskuslik täitmine kui ka kujunduslik-mänguline lähenemine sisuliste probleemide lahendamiseks.

Ülal pildil on Kõue valla infokaart volditud kokku tavalisse kirjaümbrikusse mahtuvaks, esiküljele jääb külaliikumise kaart, mis on tõenäoliselt Eesti valdade esinduslikumaid. Hea kingitus kirja teel teiste valdade külaliigutajatele.

Tugevused:

Projekt täitis kindlasti püstitatud kaks eesmärki:

1. Kõik vallasleiduv toodi kätte kohalikule elanikule, kaart ilmus ka kohaliku lehe lisana.
2. Tutvustab kohalikku eluolu ka läbisõitjale-turistile.

Tööprotsess, kus tagasiside käis avaliku ajaveebi kaudu ning kolme valla eri nugis toimunud ümarlaua ümber, oli viljakas, seda just info kogumise ja visualiseerimismeetodite ümber toimunud arutelude-vaidluste mõttes. Enamus asju, mis tuli jutuks, sai ka kaardile. Aktiiveeritud külaseltsid kirjutasid oma piirkonna külade kirjeldusi, mis leiavad kasutamist ilmselt ka tulevikus. Sorteeritud ja pildistatud said nii vanemad muistised, külasildid kui ka uued atraktsioonid. 11 trükitud turismiteenuse pakkujat valla kohta ei ole vilets tulemus. Samuti kõik muud märgitud ettevõtted alates puidu- ja metallitöötlejatest kuni tuulikute ja 3d printijateni. Kõik see loetelu peaks looma Kõue valla imidzi ehk tausta, mille peale edasi identiteeti disainida.

Nõrkused:

Kes on kaarti näinud, teab, kui tiheda infohulgaga on tegemist - entsüklopeediline infohulk paigutanuna pinnale nii tiheli, kui vähegi annab. Kõige selle kupatuse toimetamine, mis kujunes planeeritust kuu aega pikemas koos viimase hetkeni saabunud muudatustega põhjustas palju kirja- ja trükivigu. Lubamatult palju. Kusjuures vigadevabadust ei andnud ka need inimesed, kes kaardi lõpliku versiooni täht-tähelt üle lugesid - põhjalikke kontrolle võis olla kuni 10 - parandatud vigu kuni 100! Aga ikkagi jäi teksti sisse vähemalt 10 kirjaviga! Siin on paranduse koht tulevasteks trükisteks. Kartograafilised apsakad pole nii hullud ehk kui mõni taluase on tegelikust asukohast teisele poole teed märgitud või mõnel kraavil pole nime. Neid vigu leidub, kohalik leht Kõue Kuulutaja on avanud isegi järjejutu, kus kõik need errorid luubi all - tervitatav ettevõtmine! Samas lehes asub kaardi projektijuhi pöördumine, kust selgub, et vallas asuvast ca. 60 ettevõttest ja FIEst paljud ei viitsinud koostööd teha, ei tahtnud kaardile saada. Hea, et vähemalt pea kõik turismitegijad kaardil on, muidugi oleksid võinud olla ka kohalikud meevillijad ja lambakasvatajad, aga paljudel regatud ettevõtetel poleks olnud minumeelest midagi antud kaaridl pakkuda.

Kokkuvõtteks oleks antud kaart olnud põhjalikum ja tõhusam, kui vaid aega oleks rohkem käes olnud, perfektsionisti seisukohalt - aeg oli aga asi, mis oli ette määratud. Loe lisaks asju, mis kaardile ei jõudnud, neid on viidatud artiklis kirjeldatud murdosa.

Võimalused/Ohud:

Nüüd peaks vaatama Kõue valla elu pärast infokaarti. See on andnud vallale konkurentsieelise nende kohtade seas, kes pole veel kohalikul tasandil revisjoni-kaardistamist teinud. Nüüd teame, mis meil on ning saame vaadata, kuhu ja millega edasi minna.

Konkreetsemalt aga tuleks otstarbekalt ära kasutada olemasolev tiraazh. Järgmise nädala lõpul, 12. - 14. toimub TourEst, turismimess, kus muuhulgas (lõuna)naabritest esindatud:

JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS SA
JÄRVAMAA MUUSEUM
PAIDE TURISMIINFOKESKUS
SIMISALU LOODUSMAJA RMK
A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL SA
VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS
PAUNKÜLA PUHKEKESKUS OÜ
KILPLANE OÜ
MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID
AUSTRVEGR SELTS MTÜ

Algse plaani kohaselt oleks Järva Arengu Partnerid pidanud messiks välja tulema piirkonna kaardiga (ka Kõue), kus peal kohalikud turismipakettide pakkujad, see käis aga organisatsioonile üle jõu - nüüd on see projekt edasi lükatud.

Kõue vald saaks oma too(de)te jaoks kasutada Järva Arengu Partnerite boksi, kui oleks asi, mida pakkuda. Oletame, et pool asja on infokaardi näol olemas. Mis oleks sel juhul puudu?



Joonistasin ühe lisa, kokkuvolditud A4, mille vahele paigutasin kaardi. See addendum võiks olla kasvõi ingliskeelne, kas sissejuhatus antud kaardile "Welcome to..." või mingi (jällegi) konkreetne turismipakett, mida keegi kohalik tegija välja pakuks ning millesse usuks (Ardu turism?), ehk tuleks luua lisalehe abil olemasolevast kaardist turismitoode, selle kirjeldus.

Kas oli arusaadav? Seda võiks arutada valla turismikomisjonis, mis paari päeva pärast koguneb. Mis oleks argument, et siia tulla ja kuidas seda kirjedada. Kes oleks selle paketi müügist ja kaardi jagamisest huvitatud ja kellega teeks koostööd? Kui komisjon leiaks nendele küsimustele vastuse, oleks minu poolt lisalehed.

Ohuks pean ma, kui asjad edasi ei liigu.

Kesk-Eesti turismipakett - kuidas seda luua ja müüa?

Lappasin läbi turismipiibli Estonian Handbooki 2010



Kõue vald oli esindatud ühe objektiga, mis kuulub Unustatud Mõisate mõisamängu, mõisakoolide ühendusse.



Unustatud Mõisad müüb ennast paketina - teatud kuupäevadel suvel saab mingeid boonuspunkte see, kes viitsib rohkem mõisaid läbi kammida.



Ka Järvamaa oli käsiraamatus sees - üllatuslikult nelja kunni teega. Samuti paketi eeldused olemas, turustus vist veel poolik. Pakett hõlmab teekonda läbi maakondade - veretee, tapatee, lahingutee. Võiks perspektiivis müüa.

Minu kautuses on JAP piirkonna turismiettevõtete uuendatud andembaas - teenusepakkujaid kui muda - seinast seina huvigruppidele. Meeldiva üllatusena on Ardu Külalistemaja asemel Ardu Turism, kes pakub ka Paunküla Puhkekeskuse teenust allhankena, oma nime all. Võiks olla tõsine tulevikutegija ning nimi on hea - Ardu jääb trassi peale, ei ole mingi ebamäärane Paunküla puhkekeskus, mis asub tegelikult Kiruvere külas.



Kesk-Eesti mõjutsoonid Järvamaa koguteose I osast - Kose ja Paide vahel tühi maa ka 80 aasta möödudes. Kas ka tulevikus? Mingi aeg tagasi avaldas Postimees analoogse tõmbekeskuste joonise - Kõue jäi analoogselt Suur-Tallinna ja kesk-eesti agraarmaa vahele, tühjaks kohaks.



Põhjalikum ajalookaart samast teosest.



Üks üleeilne vallitorn- nelja kuninga vangi- ja surmatorn.

Turism, kuidas seda teha?

Eile Järvamaal pidin vastama küsimusele "mis on kujundus?" Pakkusin antud seltskonnale välja, et kujundus on mingi pildi ja exceli tabeli kokkuviimine. Olin Paide Nelja Kuninga Hotellis Järva Arengu Partnerite turismigrupi töökoosolekul. Neljast kunnist, kes konverentsisaalis plaani pidasid, olid teised peale minu projektijuhid, ehk konkreetse determineeritud mõtlemisega kahe jalaga maas seisvad inimesed ning kamba peale on kokku lepitud, et Järvamaa-Kõue turismi saaks müüa konkreetsete turismipakettidega. Seda, et pakett pole mingi objekt vaid toode, on samuti kokku lepitud. See aga, et kujundus ehk laiemalt disasin on vajalik toote (turismipaketi) loomiseks ja müümiseks, võis olla teistele midagi uut. Või mine tea. Algne mõte tulla kaheksa Järvamaa-Kõue paketiga välja Tourestil lükkub edasi juunikuusse, kuhugi kahtlase nimega Järvamaa üritusele.

Aga vaatame lähemalt, mis asi on kujundus. Võtsin hotellist kaasa jaosvara, valikuliselt:

Eesti Hotellid. Kuningliku sümboolikaga kujundus, vaeva nähtud spets läikevärvidega. Avame. Kus on Järvamaa hotellid?



Harjumaa hotellidest on esindatud kaks: Saltzburg ja Vihterpalu.



Puhka Eestis - Kõue vallast pole siin ühtegi objekti, ilmselt pole turism seni olnud Kõue valla prioriteet. Sama arvab ka IDA-HARJUMAA TURISMIOBJEKTIDE VÄLJAARENDAMISE KAVA, milles hinnati madalaks Kõue piirkondlike turismiobjektide süsteemi puudumist. Kuidas on Kõue valla prioriteetidega lood praegu?





Puhkus Eestis - analoogne toode, Kõue jälle tühi koht, Järvamaa esindatud üle lehe.





Järvamaa oma toode - Eesti südamaa. Ilus foto ja muster kaanel, samas kasutatud Comic sans shrifti - ilmselt disainerite hulluks ajamiseks. Keskel olev kaart kui märklaud, tabatud peamiselt Paidet, veidike ka Türi.

Järvamaa karst ja allikad - ilus ja informatiivne vihik iseloomuliku loodusnähtuse müümiseks atraktsioonina, niisama ilus asi loodushuvilisele.

Eivere mõisa ja Tammsaare voldikud.



Eivere pakub ennast välja, kui Eesti keskkohta. Väga hea lahendus, parem, kui piiluv Tammsaar.



Estonian Handbook 2010 - väga diip toode, giidile ja tõsihuvilisele.