16.03.10

Järvamaa uusi tegijaid: Põhjaka



Kui palju on viimasel ajal teenusepakkujaid, kes on pillid kotti pannud? Või küsime nii, et kui palju on kõiksugu spaasid, hotelle ja mõisaid (Triigi mõis), kes on suurte plaanidega buumiajal või enne seda alustanud ning kelle hing enne renoveerimist, ehitamist ja avamist masuaja nööriga nüüdseks kinni tõmmatud? Seda kummalisem ja imelisem on Põhjaka mõis, kes täidab plaane aastast 2007 ning avab uksed külastajale kevadel 2010! Kusjuures mõisa avamine sattub samale ajale uue Tallinna-Tartu maanteelõigu valmisjõudmisega, mis peaaegu Põhjaka juures vanaks trassiks üle läheb, 2007 võis veel mõni radikaal arvata, et Mäo möödasõitu ei pruugigi kunagi tulla. See möödasõit viib peavoolusõitja eemale Sämmi grillist, apelsinimajast, Põhjaka kasuks.



Põhjaka mõis on tõusnud viletsas seisus kiviehitisest väga atraktiivse sisekujundusega mõisaks mustamäe korteri renoveerimise hinnaga, mis teeb renoveerimis- ja sisseseamiskuludeks kuni kümme korda vähem kui konkurent, kuidas?



Kolm kokka, kes on sealset ehitust juhtinud (oma kätega kõik ära teinud) on elanud kolm aastat miinimumpalga peal (söök omast käest võtta), mõis on nende ettevõttele renditud, väljaostmisvõimalusega. Tüüpide motivaaatoriks on olnud korraliku koha avamine, oma võimete demonstreerimine.



Ökoloogilises võtmes remonti on talgutega kaasatud kogukonnad, kes on huvitatud viimase sõna järgi lahendustest - keraamilisi plaate asendab niisketes ruumides tadelakt, palju on lubjakrohvi eksperimente, võimekad värvisegajad on oma võimeid erinevate lasuuride peal näidanud.



Sisekujunduses pole midagi punnitatut - seinad puhtaks, veidi krohvi ja lasuuri peale.



Kuna suuremates saalides oli põrand värvitud, ei pääsenud seinamaalinguid nägema - need on jäetud niipalju väljapaistma, kui palju nad väljas olid, totaalne väljakraapimine on jäetud tulevastele põlvedele.



Roheline pind pildi all dushiruumi tadelakt.



Ka seesama kollane pind.



Omaette mõistatuseks jääb asjaajamine tervisekaitsega - aga ju siis on võimalik maavanaema munadest ja metsamarjadest sööki rahvale pakkuda. Liha osas on lihtsam - tapamaja asendab looma küttimine metsas ehk nuumatud koduloomade asemel pakutakse hoopis maitsvamat ulukiliha.



Mõisa iseloomulikum ruum, magamistuba, on saanud uue vanadest laudadest põranda aga geomeetriline seinakunst ootab veel puhastamist, see on ühtlasi kunagine verandaga ruum ja tulevane tagumine väike saal.

Kommentaare ei ole: