17.03.10

Järvamaa uusi tegijaid: Seidla



On vana tõde, et enne uhke häärberi püstitamist tuleb toimima seada majandushooned, et majapidamine oleks jätkusuutlik. Seda reeglit on järginud Seidla mõisa omanikering, kelle tuulik (ainus töötav hollandi tüüpi tuulik mandri-Eestis) on juba pool aastat toimiv ja huvilistele avatud. Ma võin nimetada rea põhjuseid, miks Seidla tuulik võiks olla turismiatraktsioonina Järvamaa esimeste seas:

1. 100% autentne - tõenäoliselt sama aparatuuriga, kui 18. sajandi lõpul, kui ehitati.
2. Teeb seda, mida taotleb - jahvatab vilja, tulevikus võibolla veel midagi (treipink, laasumasin).
3. Seisab majakana energiasäästlikkuse ajastu trendil (Hollandis, mis on pindalalt Eestiga võrreldav, töötas kunagi 10 000 tuulikut).



Just tööpõhimõte, disain ehk töökindlus, mis sadade aastate jooksul kujunenud, on Seidlas atraktsiooniks jahuvalmistamise kõrval. Kuidas on võimalik endale püsti ajada aktiivne hoone, mis energiat toodab. Mida seal lubatakse, seda külastaja kindlasti ka saab. Näha sadade aastate vanust süsteemi, mis küll viimase saja aasta jooksul hüljatud, kuid nüüd uuesti meeldetuletatud.



Vaade, mis mind kõige rohkem köitis, avanes veski kõrgemalt korruselt, viiendalt - paistab Seidla mõisa peahoone, viinavabrik. Meenus üks Järva Arengu Parnerite Tsehhi reisilt tulnud idee, kus kohalikud väikesed viinavabrikud oli tööle rakendatud kohaliku toorme peale - ligidalasuvad õunad ja marjad rändasid vabrikusse, vastu saadi kohalik vein. Selline väiketööstuse korraldus peaks tulevikus ka meil võimalik olema, olgugi, et see tundub ebeareaalne ametnikeriigis, kus hunnik paberimäärijaid vaid keeldude ja võimsate maksude najal vegeteerivad. Nii et Järva Arengu Partneritel ja teistel kohalikel katuseorganisatsioonidel on, kuhu maaelu viia - loomuliku toimimise ja kohaliku toorme peale, võttes bürokraatiaratta veeretamise enda kanda, kohaliku reaalse tegija kasuks.



Suur ratas on kinnitatud neljast prussist ühendatud võllile, mille otsas tiivad.



Jõumoment antakse edasi värklile, mis keerutab püstvõlli.



Kõige alumisel korrusel kannab kammratas momendi edasi väiksematele ülekannetele.



Korrus kõrgemal asuvad veskikivid - mõlemad paarid on hetkel lahtimonteeritud, et sooni sisse ajada.



Saiajahu käib läbi püülitrumlist, võrk fraktsiooniga 0.3mm.



Vana suur ratas on õuel infotahvliks.

Kommentaare ei ole: