Seoses hoone põrandate ülesvõtuga paljastus 1820?. aasta kanalisatsioonisüsteem, mis annab pildi tolleaegsest santehnilisest lahendusest, on täiendus seni nähtavale kaevatud lampkastidele, mis omakorda hoone kolme peldiku osad.
Iga kemmergu alt kulgeb renn läbi põrandaaluse lähima korstnajalani, tuulutuseks, ülemisel pildil barokse sissepääsu ja suure saali vaheline ruum, renn fotol diagonaalselt.
Parunessi kempsuga magamistoa renn fotol ülal kulgemas, samuti korstnajalga.
Kotzebue aegse tiiva renn (suurema kalde all) võis juhtida sisehoovi sadevee läbi tiiva teisele poole kemmegusse (helesinise krohviga orvand) , kust siis kenasti edasi lampkasti. Samas võis see renn alguse saada ka korstnajalast (100% hävinud) või olla ühendatud sisehoovis oleva täiendava lampkastiga. Kinnitust ei leidnud sisehoovis täiendava keldri olemasolu, millele Triigi kooli kunagised õpilased viitasid, aga seal võis olla midagi lampkasti laadset küll.
Päris asjalik taldmikuauk veranda jaoks.
Mõned ruumid hoones on piisavalt sügavaks kraabitud/suruõhukompreseeritud - evivad juba peno, armatuuri, põrandaküttekaablit, kanalisatsioonitorusid, kõiksugu kõrisid - ootavad betooni ehk see esteetika pole minu jäädvustamiseks, kindlasti kajastatud ametlikus ehitusdokumentatsioonis.
Ja ühe asjaga panin puusse ka. Kui muinsuskaitse ütleb, et katusekaldenurka ei tohi muuta, siis seda tulekski eeldada ehk arvasin, et Kotzebue tiiva kahekorruseliseks saades jääb konsoolkatus, mis saab omale kaldenurga teisele poole ehk jääb fassaadilt vaadates samaks ning sisehoovist kõrgemaks, aga see tiib saab omale hoopis viilkatuse (punasega), sarnaselt teisele, keskaegsele tiivale (murdkelpkatus). See lahendus meeldib mulle rohkem kui fantaasia teistpidi konsoolkatusest, sest seda rohkem valgust sisehoov (perspektiivis talveaed) saab.
1956 - Triigi algkooli sulgemiseni oli jäänud veel 19 aastat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar