Mõisast, vallast, küladest ja hajataludest

Protokollitud 10.10.10 Rava-Triigi-Kõue ajalooõhtul, räägivad Erich Klaan ja Aksel Orasi.

Mõisast

Stryck oli Karl XII armee ohvitser, oli Peetri I. lojaalne. Oli võtnud omale sulase, kes valdas hobust. Karjus Aadam pidi olema Taani-Rootsi päritoluga mees, oskas loomadega ringi käia, oli karjaseks. Stryck ja Aadam olid vaderiteks koos. Pässa Taavi ajas välja, et Orasile kauged esivanemad. Vaht Mart ja hoovi peal kingsepp Pekström. Koolituba oli lääne pool, kulude kirjas on Pärnu Postimees leht. Ajaleht käis vallamajja.

Vallast

1866 loodi vald, protokolliraamat avatud. Asus ilmselt alguses triigi mõisas.

(EHAst vaadata, ka saunakülade kaart)

1870 Kotzebue andis palgid, vallamaja valmis 1889.

Mõisavallad ühendati, 1880 Rapla aukohus pakub nimena välja Aleksandri valla.

Ehitati vallamaja, vallakirjutajad olid kunstnike pojad, käisid kunstikoolis, oli vallasekretär jne. Elamistena olid vallamajas korterid, Otilt toodi piima.

1901 loodi Aleksandri rahvakoolide selts, kohaliku rahva poolt - 2. veebruaril käisid kokku seltsi juhatuse liikmed, kogunesid nooremad külainimesed, otstrvae kohaliku rahva äratamine kunsti ja teaduse vastu, arengu eest hoolitsemine. Seltsielu 3. koosolekul 1901 vallamajas koos Jakob Lukk, 11 liiget. Elanikel kerge käia seltsis, et siinsamas Raavas asus. 29 nime oli teisel koosolekul. Laulukooris olid, tehti näitemängu - 1906 on juba ministeeriumikoolist protokoll. 1905 selgus, et vallal pole raha kooli ehitada, vene valitsus maksis 2000 rubla, aga ei jätkunud. otsustati et Kõusse jääb 1-3 klass ja Raavale ehitame 2 hilisemat klassi, kolmas koht oli Äksi, et ehitame suurema kooli sinna. Hääletati maha Äksi kool aga Habaja meeste poolt oli ikkagi 8, vastu 12 volikogu liiget. Ehitus soikus, valla kirjutaja võttis hiljem üles, Uustalu Kadjast tegi selgitustööd, otsus oli ikkagi ehitada - kõik vastukaebused nullida ja mitte arvesse võtta.

Rava külast

Rava kui tervik ja Katsina kui saunaküla. 2 Peetrit ja 2 Kubjahansut EW ajal Raval kirjas, Lammasmäe polnud. saame pildi, mis tuli seadusest, et mõisale jäi kuuendik, ülejäänud tuli kruntida müügiks - seadus 1856. Mahtra sõja ringis seadus. 1866 omavalitsuste muutmine. 1856 kadus sunnitöö, täide ei viidud, 1858 mahtra sõda, 1859 sai Otto Rjurik pärandiõiguse. 1873 toimus juba revisjon ja kruntimine.

Vanasia kolis 1876 jüripäeval siia, Klaan, tehi kontraht ostu-müügi lepingu jaoks, 1880 allakirjutamine. kui oli krunditud, läksid müüki, kellel tahtmist sai osta, eelkõige kes soovisid, kauaaegsed mõisa elanikud said eesõigused. inimeste ränne toimus nii nagu kolhooside moodustamisega, kes linna kes mujale ametisse, kes ostsid maad, hakkasid maid harima.

Pala külast

Riimkroonika ajal, ristiusu ajal ühe pere valduses oli jahimaa, 10 ruutkilomeetrit. Käis toidu otsimine, pidi ülalpidamist otsima. Enne Põhjasõda oli Palas katk, peale sõda ka katk, uus seltskond asustati pärast kohale. Mida söödi enne Põhjasõda, normaalsed põllulapid olid. Lammas, haned, pardid. Rukis, oder, naeris, kogu lugu. Piim oli lastetoit. Jäneseid püüti. Maaderevisjonide ajal 1873 alates tuli alles kartul.

Hajatalud - polnud külakogukonda, olid otse mõisaga seotud, nagu vabad talupojad. Mõisamaa, mida kasutas külakogukond, mida omakorda saunikud.

Nõmme-Metsmäe üks paik. Teine paik tüüp saunaküla nimi Lepiku, Kääbaste Linnumäe. Igal ühel hingemaa tükid saunaküla sees. Kukepala alla käis Rauapuu, saare saun ja Linnumäe Juhani saun.

Oli maja ehitatud sinna, kus tammed on. See maa jäi Suitsu maadele, määrati ühiskasutus. Tagasauna hooned Suitsu maadel ühisksutuses. Talukoht viidi Nõmme mäele. All olevat olnd kapsamaa, kuhu kuuse auto kinni jäi.