Saepurusoojustus

Kunagi EW lõpuajal olid tegijad need, kes endale palkmaja asemel hoopis uue malli järgi saepurusoojustusega karkassmaja ehitasid. Talvaline soojustus oli 15 cm, bituumenpaber laudisega väljas ning saepuruplaat tapeediga seespool. Saepurusoojustusel on kaks iseloomulikku ehituseripära:

1. Niiskust annab puru samapalju välja, kui sisse ehk võib ehitada niisket saepuru kasutades ning seespool kautatakse aurutõkke asemel hingavat paberit või materjali ehk terve sein jääb läbi hingama. Talv läbi kütmata saepuruvillad on niisked aga neid küttes kuivab puru ära.

2. Seinad tuleb ehitada nii, et seinavahe jääb pööningule avatuks ehk saepuru vajub aja jooksul alla ning pealt tuleb seda vajadusel juurde lisada. Sama tuleb silmas pidada aknaaluste ja muude kohtade puhul, mis avatud saalungiks ei jää - nende kohtade ülemised ääred vajuvad aja jooksul samuti tühjaks ning vajavad luuke või muid võimalusi, et täiendavalt soojustada.

Traditsiooniline 15 cm seinas on tänapäeva standardite järgi vähe aga piisav näiteks saunamajale. Kui ei ole kuiva puru saada, võib vabalt kasutada ka niisket - prügikott niisket saepuru, mida jõuab seljas redelist üles vedada ning mis ei rebene, mahutab ca. 0.1 m3 poolmärga puru. Traditsiooniliselt segatakse 100 osa puru 10 osa lubja ja 1 osa booraksiga. Vajadusel täiendavalt mürke.



Ülemisel fotol tavaline raamsaekaatri puru, Äksilt, all suurema fraktsiooniga höövlipuru. Mida eelistada? Höövlipuru on õhulisem, vajub rohkem kokku aga ka kuivab rutem, võtab parmini tuule alla ja lendab minema. On ka kolmas variant - lintsaepuru, nagu tolm. Seda annab seina vahele tampida, et saavutada tihke ja vajumatu mass. Kõige parem on siiski kõige tavalisem okaspuupuru.