Intelligentne metsategu Raplamaal

Õigel ajal langetatud puud, praegu pääseb juba jalgsi ligi.



Mida saeti.



Millega saeti: Macbook pro, Iphone 3gs, 2 x SGI Onyx



Kuidas veel saeti.

Triigi mõisa renoveerimise III nädala kokkuvõte

Seoses hoone põrandate ülesvõtuga paljastus 1820?. aasta kanalisatsioonisüsteem, mis annab pildi tolleaegsest santehnilisest lahendusest, on täiendus seni nähtavale kaevatud lampkastidele, mis omakorda hoone kolme peldiku osad.



Iga kemmergu alt kulgeb renn läbi põrandaaluse lähima korstnajalani, tuulutuseks, ülemisel pildil barokse sissepääsu ja suure saali vaheline ruum, renn fotol diagonaalselt.



Parunessi kempsuga magamistoa renn fotol ülal kulgemas, samuti korstnajalga.



Kotzebue aegse tiiva renn (suurema kalde all) võis juhtida sisehoovi sadevee läbi tiiva teisele poole kemmegusse (helesinise krohviga orvand) , kust siis kenasti edasi lampkasti. Samas võis see renn alguse saada ka korstnajalast (100% hävinud) või olla ühendatud sisehoovis oleva täiendava lampkastiga. Kinnitust ei leidnud sisehoovis täiendava keldri olemasolu, millele Triigi kooli kunagised õpilased viitasid, aga seal võis olla midagi lampkasti laadset küll.



Päris asjalik taldmikuauk veranda jaoks.

Mõned ruumid hoones on piisavalt sügavaks kraabitud/suruõhukompreseeritud - evivad juba peno, armatuuri, põrandaküttekaablit, kanalisatsioonitorusid, kõiksugu kõrisid - ootavad betooni ehk see esteetika pole minu jäädvustamiseks, kindlasti kajastatud ametlikus ehitusdokumentatsioonis.



Ja ühe asjaga panin puusse ka. Kui muinsuskaitse ütleb, et katusekaldenurka ei tohi muuta, siis seda tulekski eeldada ehk arvasin, et Kotzebue tiiva kahekorruseliseks saades jääb konsoolkatus, mis saab omale kaldenurga teisele poole ehk jääb fassaadilt vaadates samaks ning sisehoovist kõrgemaks, aga see tiib saab omale hoopis viilkatuse (punasega), sarnaselt teisele, keskaegsele tiivale (murdkelpkatus). See lahendus meeldib mulle rohkem kui fantaasia teistpidi konsoolkatusest, sest seda rohkem valgust sisehoov (perspektiivis talveaed) saab.



1956 - Triigi algkooli sulgemiseni oli jäänud veel 19 aastat.

Mobiilpositsioneerimine turismiplaneerimises I/II - Positiumi ettekanne Koigi mõisas 14.4.2010

Positium on saanud enda valdusse tõsised "Big Brother is watching you" andmed ehk kõikide EMT klientide anonümeeritud asukohad viimastel aastatel, lisaks väljamaa SIM kaartide omad samas võrgus. Need andmed on tõhusad ka turismiplaneerimises - kavalad algoritmid saavad aru moblaomanike töised (perioodilised) käigud ja lahutavad need planeerimatutest, saades ringkäigud, mis kvalifitseeruvad turismirännakutena.



Sise- ja välisturistid. 1% Eestis ringlevatest turistidest on pärit Järvamaalt, samas Harjumaa tüüpe on ligi pool Eestit täis. Välisturistidest on Soome ligi poolega esikohal, Läti teisel, edasi Rootsi, Saksa, Leedu. See statistika meeldis Eivere krahv Jannele, kes soovitas kõik jaosmaterjalid kindlasti soomekeelseks dubleerida.



Näide andmetele sisu andmisest ehk mistõttu välisturist Viljandisse sattus.



Päris põnev skeem Raplamaalt välja- ja sissesõitvate (suht sarnased?) inimeste teekondadest ja Raplamaa igapäeva siserändest.



Turism on meil hooajaline ja sõltub paljuski ümbruskonnas toimuvast ehk mõned korrad aastas on kidlasti kõik majutuskohad täis, enamus ajast tühjad. Kanepi valla tellitud uuringust selgub, mis välisturiste kokku toob (anomaaliatega).



Siinkohal üks graafik, mis näitab teaduse a priori absurdsust ehk vaid EMTlt saadud data võrreldes majutusasutustega annab korrelatsiooniks 0.99! Reklaamitrikk või juhus?



Sain ürituselt demoaccounti Positiumi Baromeetrile ehk loo teises osas teen väikse analüüsi Järvamaa, Kose ja Kõue valla andmetest, nii palju, kui neid mulle võimaldati.

Triigi mõisa renoveerimise II nädala kokkuvõte

Telefoniga saab ka ilusaid fotosid teha, peegeldus alla ja kohe palju parem!



Nädal tagasi olid tiigid veel jääs.



Kaevu puurimine.



Mõisa barokne sissepääs.



Tiibhoone - siin oli, püsti vaid 1 korrus fasaadi, veranda sein võib veel maha minna (pragu sees).



Sisehoov on Kotzebue-aegse tiiva võrra suurem.



Paekivi.



Maakivi.



Lõppenud nädala alguses oli fassaad veel selline.



Parunessi tuba, mulda on hoone seest hakatud välja viima, siit ruumist veel mitte.

Järvamaa, aprill 2010 - Põhjaka

Astusin läbi Põhjaka mõisast, kuu aja jooksul on seal palju muutunud. Virsikukarva lasuuri on saanud nii mõnigi sein, kraabitud on ühte ja teist muud vanemat pinda.



Seinamaalingud on näha saalides.



Ka siin.



Maalingud.



Söögitegemisruumid on saanud värvitud betoonpõrandad, ruumid saavad järjest lõplikult puhastatud, et rõõmustada tervisekaitseametnikke.



Vana pliidi ase.

Järvamaa, aprill 2010 - Väike-Kareda

Dämmit, jäin selle mõisa külastamisega kusagil 100 aastat hiljaks!



Värvilise klaasi raamid, tahveldus - kõik see mädaneb maas. Pole enam Kesk-Eesti ilusaimat puitverandat.



No comment.



Kõige kummalisem on, et hoonel on enamus aknaid koos vanade laineliste klaasidega veel ees. Terve Väike-Kareda mõisasüda paistab hülatud, väljaarvatud endine poemaja. Suurvesi ümbritseb parki, mis on justkui asustamata saar.

Järvamaa, aprill 2010 - Koigi mõis

Vastrenoveeritud Koigi mõisa peahoone - pooles töötab kool, poolt üüritakse välja, kuulub Koigi vallale.



Ööbimiskohti mõisas ei ole, õnneks on naaberhooneks tondikas, mida peatselt külalistemajaks aretama hakatakse.



Häärberis on mitu ruumi väljapanekutega kooli ja mõisa ajaloost, ühel osaliselt väljakõhvitsetud, osaliselt ülemaalitud lagi.



Remondi käigus lõhuti kahest hoonest välja 30 ahju, korstnapüks jäi.



Osaliselt tapeeditud esteetika.



Esineb ka ehituspraaki, läheb garantii alla.



Siin ruumis aga ei käida.

Triigi mõisa renoveerimise I nädala kokkuvõte

Esialgu on keskendutud hiliseimale, Kotzebue aegsele tiivale.



Veranda, mille uksepealne pragu kunagi olnud kleeplindiga parandatud.



Valgus, avarus. Tagumine müür varsti fibo või millegi muu abil ühe korruse võrra kõrgemaks laotud.



Veidike laguneb veel seest.



Uups, üks fasswaerk mustriga aken tuli juurde, õnneks polnud muinsuskaitsjat kohal (loomulikult oli ametiga kooskõlastatud fassaadi teise korruse mahavõtt).

Triigi mõisa perspektiiv

Viimase kolme päevaga on mõisa juures toimunud rohkem, kui kogu eelmise aastaga - loodan, et nii jätkub nüüd iga päev, sest vaid selliselt on võimalik paik elama ja toimima saada - renoveerimine peaks valmis olema aasta pärast. Ühtlasi on Triigi mõisasüdamest saanud peale kalleima ehitustandri ilmselt ka turvalisim koht Kõue vallas - öine profi valve ja proze pimedas uugamas. Öösiti pannakse tõenäoliselt tulevikus kinni ka mõisavahe tee, päeval jääb see viletsaltläbitavaks, sest ehitusmöllu on täis terve mõisaesine, peatselt laieneb see ka kõrvalhoonetesse ja kõiksugu trasside kaevamise kaudu ka kaugemalegi. Väikese guugeldamise tulemusena saab mõisa tulevikust teada järgmist Advisio saidilt:

Kõue Mõis OÜ projekti eesmärgiks on restaureerida Kõue-Triigi mõis ning rajada mõisasse Jäädvustuskoolituste keskus (no küll on vaja ikka asju välja mõelda, et EASile meeldida!) ja baltisaksa külastuskeskus. Jäädvustuskoolituste keskus sisaldab endas fotograafia, filmi, kirjutamise ja kunsti valdkondade töötubasid, kus on ühendatud nii teoreetiline kui praktiline pool. Erinevate jäädvustusvaldkondade osas annavad oma teadmisi ja kogemusi edasi rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud omaala professionaalid. Põhirõhk on koolitust vedava professionaali praktiliste teadmiste edasiandmisel ning osalejatel sellest kohapeal õppimisel. Baltisaksa ja von Kotzebue külastuskeskuse osas luuakse koostöös Ajaloomuuseumiga Otto von Kotzebue püsiekspositsioon, hetkel arhiivis hoitavate von Kotzebue reisidelt kogutud esemetega, samuti maadeavastajaid ja meresõitjaid seotud temaatikaga raamatukogu, kus eksponeeritakse lisaks raamatutele baltisaksa maadeavastajatega seotud esemeid, graafikat, maale.

Mis arhitektuurilisse projekti puutub, siis paistab, et muinsuskaitsjatega on diil saavutatud hilisema, Kotzebue-aegse mõtetu konsoolkatusega tiiva ehitamisel kahekordseks (peatselt visualisatsioon). See annab hoonele juurde põrandapinda, lisaks seinatäie valgusküllaseid edelaaknaid.



Kuna pole hetkel fotokat ega koha peal pole suurt midagi jäädvustada, avaldan mõned vanad fotod näitmakas mõisa seise, mis iial tagasi ei tule, esimesel fotol seesama mõtetu Kotzebue tiib prügilaona, tellingutes, aastaid tagasi. Sealt läheb veel paar rippuvat seina ilmselt maha.



Parunessi magamistuba, täna võeti sealt üles ilmselt ca. 1820-30 pandud põrandalauad. Sarnaselt teiste ruumidega asetsesid laiad puupunnidega lauad mulla peal, talad alt toestamaks. Paarsada aastat lauda mulla peal on normaalne, mõne laua all oli näha ümara höövliterega õõnestusi, et paremini tala peal istuda - need vaod olid kui eile tehtud. Üldiselt oleks mõne ruumi lauad võinud isegi jääda, koos mullaga nende all (allakirjutajagi on sellises hoones elanud) aga hoone üldine seisund, mis vajab väga tugevat toestamist ja putitamist, oleks sellise arhailise üksiklahenduse mõtetuseni viinud.



Saal, siis, kui see veel kola täis oli. Selgus, et mul on vaid paar fotot vahelagedega peahoonest - need laed jõudsid seal vähem kui 20 aastat olla.



Sama vaade eelmisel aastal, paar aastat pärast ülemist saalivaadet. Vasaku akna ülalt on läbisaju tõttu mädanenud suur osa vahelage, lakke on tekkinud auk. Praeguseks on juba aasta mõis ilma vahelagedeta.



Ning kelp, kurjajuur, mis õnneks jättis seisma küll edelamüüri aga hävitas vahelae ja alumist põrandatki. Juba aasta istub koormakatte all, uus katus peaks katma häärberit juba sel sügisel, samal ajal peaks hoonet juba ka kütta saama.



Teise korruse saal, ruum kelba all. Selle ruumi põranda- ja laelauad, eelmise sajandi lõpul paigaldatud, on praeguseks juba 2009/2010. aasta lumele sarnase saatusega.



See valgmik peaks barkose osa sissekäigu peal peatselt tagasi olema, puhtakskraabituna ja taasklaasituna.



Mädanevad tellingud olid mõisaümbruse kaubamärk sajandivahetusel.



Sisehoov veel varikatusega, ehk on aasta pärast siin talveaed?



Tööhobuste tall veel katusega.



Ja laguneva katusega, teist talve juba kiilakas, sügiseks ehk uue katuse all.