Mõis XLI

Riigiarhiivis leiduvad 1921. aasta ankeedid Triigi-Vahetüki (Kossaste abimõis) maade soovijatele. Osaliselt kopeeritud, kommenteeritud ajalooõhtul Kõue Rahva Majas. Paljud nimed tundmatud, reaalsetest maasaajatest puudu ka näiteks kolonel Laurits, kes sai omale mõisa peahoone. Ankeetidel maa taotleja, tema senine amet, primaarne ja sekundaarne oskus. Mis alusel maid jaotati? Esmajärjekorras teenete eest, kõigepealt said vabadussõjas osalenud.


Martin Walter, end. mõisa sulane, põllutöö

Martin Karn, end. mõisa kubjas, kubjas, põllutöö

Tõnu Kesküla, põllutöö, põllutöö, Vahetükist Eljega seoses, praegu Elju Petersmann

Hans Roos, endine mõisa tööline, põllutöö

Jüri Otsman, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö, Otsa talus Kõul elasid, Otsa Juhani isa? võivad olla Ojasalud ka, võtsid nimed.

Hans Uloo, end. renditalu pidaja, põllutöö

Juhan Kossas, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö



Jaan Kossas, end. kandi k. pidaja, põllutöö, põllutöö, Jõe ääres, mäe peal, Kossaste (Vahetüki) abimõis, Paunastel olid samuti Kossas Uue-Hindrekul, Heinrich ja Alma. Must kommunist oli Aleksander Kossas, pärast Kohtla-Järvel löödi mättasse. Kuraazi täis, must kommunist, klaver oli olnud ja käidi tantsimas, mis ta oli jama teinud, seal kus vana kõrts oli? Ei üleval mäe peal ikka, kiilakas, vuntsidega. Vahera Valve, Haraldt olid, Vahetükis olid käinud tantsimas. Kossaste mõis, kus käidi tantsimas, millal lagunes, siis kui must kommunist minema läks. laguneb, kui keegi ei hoolda. Ermi teab iga puuud mõisa juures.

Mari Saburi, langenud sõduri perekond, käsitööline, käsitöö, käib Kõue kooli kroonikast läbi, esimesed märkmed ongi Saburi suusõnalised märkmed, kes ehitas vana koolimaja, 1870 mis alustas Kõuel tööd, Kotzebue andis palgid, Andimäe oli ehitusmeister.



Karl Ruiso, käsitöö, põllutöö, kumb Ruiso? Kalju oli metsavend, Pikkeli majas. Paul oli Tilde mees, Mardil. Velskripunkt oli siin, ta oli velsker. 40ndatel kadusid Ruisod ära, Nettani maja oli Kalju talu, siin oli isa talu. Kaalepid ajasid teda taga, passis metsas Aelis ja taludes. Enne surma käis veel siin ka, pruut elas mäe peal, Eenokil. Virlas ja Aelis oli metsas. Isa tahtis hoopis Saarnakõrve osta suure talu, see oli kellelegi maha parseldatud, hiljem elas Nettanil, teomeeste-moonakate majas. Nettan tuli sõja ajal siia, Eesti aeg politseinik, pärast kommunist, pandi külanõukogu esimeheks, tuuleveski ja koorejaam ja Eenoki maja olid ühes pundis. Tuuleveski oli Ülejõe oma, transmissiooniga mootor, saeveski, oli tarvis panna käima, Nettanile anti ülesandeks, ta oli rohkem ilmas näinud, kui teised külamehed, oli Tallinnas politsei olnud. Liuglaagritega, jämedad võllid, kannu jämedused võllid, babiitlaagrid. Ühel päeval tegid laagereid, valasid, lihvisid sooned sisse, teisel päeval babiitlaagrid sulasid sisse, jälle 1 päev tegid laagreid, et saada 1 korra palki teha, saksa mootor, saksa babiit, vene oma ei lähe, Nettan oli asjapulk, kust sai õiget materjali, Andimäe Mihkel oli masinist, abiks oli jääger. Mõisa Karla isa, mul oli tarvis sindleid lõigata, hommikul tulin jalgrattaga Palalt, kui sai masinale hinge sisse nühkida, niimoodi käis töö, sain vajalikud sindlid kätte 1947 kevadel (Aksel Orasi mälestused).

Gustav Pertmann, sõdur, käsitöö, raudtee-ametnik

Gustav Künnap, liinisõdur, käsitööline, põllutöö, Ardu kandist perekond, tüdrukutest üks karjavirtshafti pidaja, saviehitus maja jäi Põltsamaa talu põlengust järgi, karjaköök ja karjatalitaja ruumid, Künnap Sinaida, alpinisti ema.

Aleksander Valt, sõdur, põllutöö, Valdit on Uuemõisas.

Jakob J, sõdur, põllutöö

Aleksander Robas, sõdur, käsitööline oli kooliteenija Robas Reinu isa, Endla mehe isa, Katsina küla mehed, kooli kroonikast jookseb nimi läbi.

Mart Kerberg, veskirentnik, põllutöö, veskirentija, hiljem võtsid Ülejõed üle, Oraveskilt.



Karl Anton, õpetaja, põllutöö, sai õpetajatalu, natuke põldu, suur hulk sood või heinamaad, viimane kooli krunt, poolt kasutas Anton pool veel keegi, enne seda rentis vald välja, hiljem muudeti ringi. Need read toimetan preagu viimasel kooli krundil (Juhan).

Jaan Kaalep, käsitööline, põllumajandus, käsitöö, kommunist, kes Ruisot taga ajas. Praeguse Kaalepi koha ostis hiljem, selle revisjoni käigus ei saanud maad.

Anton Schmidt, õpetaja, õpetaja. Vabadussõjast võttis osa, määrati koolijuhatajaks Kõul. Antoni naise vend. Eestistasid hiljem Siljanditeks, enne olid "sepad".

Aliise Blaufeldt, õpetaja

Jaan Ruuge, end. mõisatööline, mõisa tisler, põllutöö, tisleritöö. Ruuged olid Ravilas ja Paunkülas.



IX ring. val. Jaan Karro, Mõisavalitseja, Ringkonnavalitseja, põllutöö

Politseiül. Johan Aser, Politseikordnik, Politseiülem, põllutöö, said Karni kohale omale.

Triigi vallavalitsus, Vaestemaja koht (seesama Kossaste abimõis kus must kommunist tegutses, ei hakatud seal kunagi vanadekodu pidama).