Meenutusi Aksel Orasilt ja Endla Robaselt
Kergu Mägi
Kust võeti paasi mõisa jaoks, seesama Kergu mägi, endine kinnipidamiskoht, mis viidi hiljem rehe juurde. Kergu mägi võeti kasutusele lubjapõletuseks, tooraineks lubjakivi ladumise jaoks. Kooli kroonikas on ka, et Elga, Antoni isa on olnud tuuleveski kohas sepatööl, ema käis mõisa poes, Pikkelil müümas, lapsepõlves kuulis, et Kergu mäel olevat matmised toimunud, hukkamised (haagikohtunik Strycki ajal), sellised nähted. Võibolla ei olnud sünnis seda paikla pidada, tehti kivivõtmiskarjääriks.
Mõisasüdame laienemine Oraveski(lääne) poole
1859 Otto Rjurik von Kotzebue tuli võimule ja lasi teha mõisataguse maaparandusprojekti (EHA kaart olemas aga ei leia pregu üles) - kui oli valmis, tulid sinna ka töömeeste väikesed majad, kes olid seal tööl, said seal lõunaleiba süüa ja vett peale juua. Nn. Nettani moonakate hiigelpalkmaja on praeguseni olemas.
Risti mägi, kus matuseplatsid kiviplaatidega peab olema mõisasaksete matusepaik. Kiviplaadiga matused, võibolla oli kabel. Mis ajast matused, kui Kotzebued on Kosel? Strycki ajast? (1820 juba kaardil tühi koht, 1875 teedekolmnurk ja mägi jälle märgitud)?
Matmispaikadest Kosel
Panin istepinke Kose vabadussõja platsile, kuhu kang läheb? Tuli välja, et on ruudustik, üleval pool, kus kantsli koht, plaatmatuse paigad. Kose kiriku juures 1842-1849 Ravila hullul krahvil plats, maapealne kõrgendik, kaetud plaatidega, nimed peal, peaaegu 2x1.5m graniitplaadid 1m kõrged kääpad, Mantoeffel, tema naine ja poeg, nende õuemärk krahvi märk, värvid säilinud. Sealt edasi Kotzebuede palts kiviplaatidega, kabeli seina seest ära viidud, mulda pandud. Haukambri kohad on kabelis sees. Kahekordsed hauakambrid krahvi kabelis, vasakul sees ravila krahvi tütar, Otto Kotzebue poolvend Paul, Poola kindralkuberner, pani ameti Poolas maha, kolisid Ravila mõisa, pärandina sai krahvi tütar mõisa pärandiks, müüs mõisa oma mehele. Naine mõisaomanik, mees teenistuses ja ei ole mitte keegi. Paremat kätt all ratsaväe kindral Kotzebue, järgmine pärija Ravilas, suri 1911 enne maailmasõda, 19 kandjat olid olnud, kes tõid kirstu Ravilast Kose kirikusse, Vene riigi teenistuses ei saanud olla välismaalane, kodakondsust pole, pidid vene usku astuma, ristiti ümber vene nimedega, linnast olid toodud papid, kes viisid tseremoniat läbi. 19 metsavahti olid kirstu õlgadel kandnud kirikusse ja müüriti seina. Otto Põlluaas elas endises kartulikeldris, poeg Helmut ja Elje, kes elab praegu seal, Helmut surnud, oli täitevkomitee autojuht.
Triigi mõisa omanik enne võõrandamist oli Hagemeister, Tartu Ülikoolis lõpetanud õigusteaduskonna, Eesti pangas tööl kui mõis ära võeti või isegi enne.
Mõisamaade kruntimine.
Külakogukond allus mõisale, maakasutus mõisamaa, külakogukond kasutas, 1873-6 vastavalt vene seadustele tuli maid müüa, 1/6 mõisamaadest võis jääda mõisale, ülejäänud tuli kruntida müügitaludeks. Nendes piirkondades jättis tsentrumi omale, ääremaadel struktuur selline, et vabadik haldus põlistalule, see mõisale, vabadik tegi teopävi mõisale, oli teohing. Hiljem põlistalud jäid piiridesse, nulliti vabadike hingemaad, moodustati väiketalud kuni 30 tiinu. 15 oli ka. Palal 18 vabadikukohta, pärast pool sellest väiketalud, pandi maad kokku ja müüdi päriseks, ka 10-15 tiinu võidi osta kokku omale liitmiseks.
Mõisa ruumikasutusest
Robas Manni korter sisehoovist nurgast, tuli seinatreppi mööda üles, 1 ruum oli pliidiga.
1946 poiste magala. Poisid Manni eesruumis 2. korrusel, tüdrukud all. 45-46 tehti juba trepp üles lahti. Ühel pool elas Sepik, direktor, Prommi poolt vaadates poste töötuba, pingid sees. Lage pööning oli, 3 korterit olid üleval, Nigulate õunad rivis, kuivatasid sibulaid, vana Nigul, pikk mees nuusutas, Nigul oli mõisa peremees, mõisa Arno isa, käis Triigi mõisa juures. 2 meest 1 naine, kes teab Riesenkampfidest, meie memme ema, tema on mõisa kutsari poeg. 2 oli neid Riesenkampfe Ülejõe ja 2 kohta olid Sepal, ei tea. Poolteist miljonit senti maksis mõis. Männi Hilda isa ja ema. Mänd oli Niguli väimees. Vilma oli vanem, väimees Mänd, koos ostsid, Arno oli noor poissmees, peale seda abiellus Vilmaga. Maalemäelt Krabi või Kallaste Vilma.
7 kommentaari:
Räägi mulle lähemalt Triigi mõisa omanike oletatavast varajasest matusepaigast Risti mäel, mida Sa mainid. Ma ei ole sellest midagi kuulnud. Kus ta asub ja kust pärineb see kiviplaatide jutt? Ja kas midagi on seal veel alles?
1820 kaardil pole midagi. Verstakaardil on näha teedekolmnurk metsa sees, mäe otsas Oraveskist N, metsaküün tee otsas kuivajõe ääres. 1873 planeeringul tee sirgendamine Oraveskist Hofslages-weg, selle otsas krunt sillaga vastu Neu-Harmi veskimehele, ehk taheti vesiveskit aretada. Tee kulgeb üle Risti mäe, sealsamas ristimäe arro. Võib olla ka ristikivide-kupitsate paljususest, selline nimi. Metsa väljaveol mõned aastad tagasi jäi traktor kiviplaatide vahele kinni, üks kontakt veel, kes teab Risti mäe kohta. Võib olla vanem Kõue matusepaik muinasajast, pragune Rava vallamaja juures siis Rava kohalik ehk Kõu külale liiga kauge. Kevadel läheb uurimiseks, viimasel kevad-sügisel ei jõudnud paigale.
Kas Sa välistad täielikult selle, et seal katoliku ajal kabel oli ja sellest need kiviplaadid? On üldteada, et enne Eestisse jõudnud luterlikku reformatsiooni (enne 1520ndaid) oli Eestis arvukalt väikesi kabeleid ja pühakujusid, umbes nii nagu praegugi Poolas.
Mõnes kihelkonnas teatakse nende arvu ja kohtigi (Urvastel nt 7), mõnes teises paigas aga mitte. Kose kihelkonnas on üsna kindlad kabelikohad vaid Katal (praeguse kiriku paigas) ja Saarnakõrves (varemed peal Mellini kaardil). Äkki oli Triigil kolmas?
Aga töötle andmeid ja läheme kevadel asja uurima - 2010 maikuus jõudsin sinna, kui puud olid juba veidi lehtes ning kuna oli kuumalaine, ei jõudnud kaugemale Kuivajõe lumesulamisvetes vedelemisest.
On nähtud müügil raamatut hernhuutlastest, sirvimisel paistis, et seal on peatükk Kose kihelkonna palvemajadest, kirjutati ka Kaul ja Triigis asunud palvemajast, von Hagemeistrist, kes erapalvusi korraldas vms ja pastor Schwabest. Triigi talu nimi oli ka nimetatud, kus palvusi toimetati, kahjuks ei jäänud meelde. Ei olnud väga meeldejääv nimi, koosnes kahest osast ja esimene oli vist Hino vms.
Väga huvitav info, Triigi jagati asundustaludeks alles 1921, samal ajal kupatati Hagemeistrid minema. Lähim palvemaja(ruum) minu andmetel asus Nutu külas Liidakul (eks seegi oli Triigi valla osa), aga see oli juba Eesti ajal.
vot see raamat on see, kus on väike peatükk ka Kose kohta, ja palvemajadest või palvekohtadest taludes: http://www.apollo.ee/product.php/0972910
Natuke tekitab küll küsimärke, et autor ei olnud suutnud külade nimesid tänastega ära siduda. Triigi ja Kõue olid nimetatud, aga Ardu asemel oli Harda küsimärgiga. Ja Virla asemel oli ka mingi sarnane nimi küsimärgiga. Võiks arvata, et ei ole ülemäära raske arvata, millise Kose kihelkonna külaga tegu on, eriti kui on nimetatud Paunküla juures, ja eriti raske ei ole ka leksikonist kontrollida, kuidas küla nime on läbi aegade kirjutatud.
Postita kommentaar