Kõue mõisa legendid

Fotol Alexandre ja Nicolas Kotzebue-Vautieri sissekanne Kose kiriku külalisraamatusse. Mehed leidsid Kõue mõisa antud ajaveebi vahendusel mõned aastad tagasi ja peatusid nüüd Triigil nädalakese.

Traktor jäi kinni paeplaatidesse mitte ristimäel, vaid suurte kuuskede juures mõisasüdamest läänes. Mingid kirjad olid ka plaatidel peal. Jube jama oli seal tööd teha. - Heldur Põlluaasa täpsustus võimaliku Strykide (Põhjasõja) aegse matmispaiga kohta.

Elasime Kõue veski juures talus. Lapsepõlves tuli mulle soolatüügas. Vanaema õpetas: pane kooljaluu peale, see aitab. Aga kust seda saada? Mine kergumäele, seal on neid palju! - Kinnitus kergumäe kui matmispaiga kohta.

Hof Kau LVI

Kui tavaliselt on mõisasüdamed üleharitud ja lagestatud, peale mõisapargi puudub koht kus rännata ja loodusega üks olla, leidub Triigil kõrvalisi kohti nii ida- kui läänepool mõisasüdant. Mõisamajanduse ekspansioon läände toimus aktiivselt 19. sajandil. Kõrvalmõisa Oraveski tellisevabriku ja lubjapõletusahju juurde rajati mõisatööliste elamuid, planeeriti tööstust. Oraveski kant Kuivajõel on juba Mellini kaardil märgitud kui Klein Kau ehk Väike Kõu. See võib olla eel-Kõu küla asupaik kui ka veelgi vanem asustus. Muinasuurija Arne Kivistik on leidnud seniteadmata muinasasula Kuivajõel Oraveskist kilomeeter allavoolu (vestluses allakirjutajale eelmisel suvel Uue-Harmi mõisas).



Nende kahe oletatava muinasasula vahel on hilisem kolme mõisa piiripunkt - Kau, Habbat ja Neu-Harm. 1873. aasta hof Kau TLA Hagemeistrite fondi kaardil on näha tee (Hoflages-Weg), mis pidi ühendama Triigi mõisa tööstusrajooni Habaja mõisaga, samm Tallinnale lähemal. Tee kulgeb üle Risti mäe, mis võib pärimuse kohaselt olla matmispaik. Kui seni on peetud muinas-Kõue kalmistuks Rava külas olevat surnumäge, siis eelmainitud kahe muinasasula vaheline Risti mägi sobiks kalmistuks ka Kõue külale, just läheduse mõttes. Samas võib olla Risti mäe nimetus tulnud teederistist mäel, ka ristikivide rohkusest (kolme mõisa piirikivid kolme ristiga, lisaks väljamõõdetud Triigi vesiveski koht Hof Müller).



Mainitud mõisapiire kirjeldav kaart TLA fondis, Z. Manteuffeli allirjastatud.



Triigi mõisa majandustee ühtib kõrgepingeliinide sihiga, on nende hooldusteeks. See mast asub kunagise Röasilla vahelao hoone kividel.



Ületame kuivenduskraavi, juba torkab silma esimene suurem kivirahn.



Täiesti võimalik, et sellises koguses suuremaid kive oli siinkandis igal pool, aktiivsemalt haritavates kohtades on need väiksemateks tükeldatud või hiljem jossidega kokku lükatud.



Võimalik, et osad neist tähistasid majandustee kulgu üle välja.



See kivi on müsteerium. Haua- kultus- või piirirahn?



Tee viib üle mäe, mil nimi Risti mägi.



Triigi mõisa vesiveski koht.



Kuivajõgi Oraveski põldude poole.



Veel üks kivikülv, see juba tagasi tsivilisatioonis, hof Kau mõisasüdames.

Mõis XLII

Meenutusi Aksel Orasilt ja Endla Robaselt

Kergu Mägi

Kust võeti paasi mõisa jaoks, seesama Kergu mägi, endine kinnipidamiskoht, mis viidi hiljem rehe juurde. Kergu mägi võeti kasutusele lubjapõletuseks, tooraineks lubjakivi ladumise jaoks. Kooli kroonikas on ka, et Elga, Antoni isa on olnud tuuleveski kohas sepatööl, ema käis mõisa poes, Pikkelil müümas, lapsepõlves kuulis, et Kergu mäel olevat matmised toimunud, hukkamised (haagikohtunik Strycki ajal), sellised nähted. Võibolla ei olnud sünnis seda paikla pidada, tehti kivivõtmiskarjääriks.




Mõisasüdame laienemine Oraveski(lääne) poole

1859 Otto Rjurik von Kotzebue tuli võimule ja lasi teha mõisataguse maaparandusprojekti (EHA kaart olemas aga ei leia pregu üles) - kui oli valmis, tulid sinna ka töömeeste väikesed majad, kes olid seal tööl, said seal lõunaleiba süüa ja vett peale juua. Nn. Nettani moonakate hiigelpalkmaja on praeguseni olemas.

Risti mägi, kus matuseplatsid kiviplaatidega peab olema mõisasaksete matusepaik. Kiviplaadiga matused, võibolla oli kabel. Mis ajast matused, kui Kotzebued on Kosel? Strycki ajast? (1820 juba kaardil tühi koht, 1875 teedekolmnurk ja mägi jälle märgitud)?

Matmispaikadest Kosel



Panin istepinke Kose vabadussõja platsile, kuhu kang läheb? Tuli välja, et on ruudustik, üleval pool, kus kantsli koht, plaatmatuse paigad. Kose kiriku juures 1842-1849 Ravila hullul krahvil plats, maapealne kõrgendik, kaetud plaatidega, nimed peal, peaaegu 2x1.5m graniitplaadid 1m kõrged kääpad, Mantoeffel, tema naine ja poeg, nende õuemärk krahvi märk, värvid säilinud. Sealt edasi Kotzebuede palts kiviplaatidega, kabeli seina seest ära viidud, mulda pandud. Haukambri kohad on kabelis sees. Kahekordsed hauakambrid krahvi kabelis, vasakul sees ravila krahvi tütar, Otto Kotzebue poolvend Paul, Poola kindralkuberner, pani ameti Poolas maha, kolisid Ravila mõisa, pärandina sai krahvi tütar mõisa pärandiks, müüs mõisa oma mehele. Naine mõisaomanik, mees teenistuses ja ei ole mitte keegi. Paremat kätt all ratsaväe kindral Kotzebue, järgmine pärija Ravilas, suri 1911 enne maailmasõda, 19 kandjat olid olnud, kes tõid kirstu Ravilast Kose kirikusse, Vene riigi teenistuses ei saanud olla välismaalane, kodakondsust pole, pidid vene usku astuma, ristiti ümber vene nimedega, linnast olid toodud papid, kes viisid tseremoniat läbi. 19 metsavahti olid kirstu õlgadel kandnud kirikusse ja müüriti seina. Otto Põlluaas elas endises kartulikeldris, poeg Helmut ja Elje, kes elab praegu seal, Helmut surnud, oli täitevkomitee autojuht.



Triigi mõisa omanik enne võõrandamist oli Hagemeister, Tartu Ülikoolis lõpetanud õigusteaduskonna, Eesti pangas tööl kui mõis ära võeti või isegi enne.



Mõisamaade kruntimine.

Külakogukond allus mõisale, maakasutus mõisamaa, külakogukond kasutas, 1873-6 vastavalt vene seadustele tuli maid müüa, 1/6 mõisamaadest võis jääda mõisale, ülejäänud tuli kruntida müügitaludeks. Nendes piirkondades jättis tsentrumi omale, ääremaadel struktuur selline, et vabadik haldus põlistalule, see mõisale, vabadik tegi teopävi mõisale, oli teohing. Hiljem põlistalud jäid piiridesse, nulliti vabadike hingemaad, moodustati väiketalud kuni 30 tiinu. 15 oli ka. Palal 18 vabadikukohta, pärast pool sellest väiketalud, pandi maad kokku ja müüdi päriseks, ka 10-15 tiinu võidi osta kokku omale liitmiseks.

Mõisa ruumikasutusest

Robas Manni korter sisehoovist nurgast, tuli seinatreppi mööda üles, 1 ruum oli pliidiga.

1946 poiste magala. Poisid Manni eesruumis 2. korrusel, tüdrukud all. 45-46 tehti juba trepp üles lahti. Ühel pool elas Sepik, direktor, Prommi poolt vaadates poste töötuba, pingid sees. Lage pööning oli, 3 korterit olid üleval, Nigulate õunad rivis, kuivatasid sibulaid, vana Nigul, pikk mees nuusutas, Nigul oli mõisa peremees, mõisa Arno isa, käis Triigi mõisa juures. 2 meest 1 naine, kes teab Riesenkampfidest, meie memme ema, tema on mõisa kutsari poeg. 2 oli neid Riesenkampfe Ülejõe ja 2 kohta olid Sepal, ei tea. Poolteist miljonit senti maksis mõis. Männi Hilda isa ja ema. Mänd oli Niguli väimees. Vilma oli vanem, väimees Mänd, koos ostsid, Arno oli noor poissmees, peale seda abiellus Vilmaga. Maalemäelt Krabi või Kallaste Vilma.